Sakarja
7:1 Ja sündis kuningas Dareiose neljandal aastal, et sõna
Issand tuli Sakarja juurde üheksanda kuu neljandal päeval
Chisleus;
7:2 Kui nad olid läkitanud Jumala kotta Šereseri ja Regemmeleki, ja
nende mehed palvetama Issanda ees,
7:3 ja rääkida preestritele, kes olid Issanda kojas
vägedele ja prohvetitele, öeldes: "Kas ma peaksin viiendal kuul nutma,
eraldada ennast, nagu ma olen seda nii palju aastaid teinud?
7:4 Siis tuli mulle vägede Issanda sõna, öeldes:
7:5 Räägi kogu maa rahvale ja preestritele, öeldes: Millal?
te paastsite ja leinasite viiendal ja seitsmendal kuul, need seitsekümmend
aastat, kas te üldse paastsite minule, isegi minule?
7:6 Ja kui te sõite ja jõite, siis te ei söönud
ise ja joote endale?
7:7 Kas te ei peaks kuulma sõnu, mida Jehoova on hüüdnud esimese läbi
prohvetid, kui Jeruusalemm oli asustatud ja jõukas, ja linnad
sellest tema ümber, kui mehed elasid lõunas ja tasandikul?
7:8 Ja Sakarjale tuli Issanda sõna:
7:9 Nõnda räägib vägede Issand, öeldes: Täitke õiget kohut ja näidake!
halastust ja kaastunnet igaüks oma vennale:
7:10 Ja ärge rõhuge lesknaist ega hoovi, ega võõrast ega hoovi
vaene; ja keegi teist ärgu kujutagu ette kurja oma venna vastu
süda.
7:11 Aga nad ei tahtnud kuulda võtta, tõmbasid õla ära ja jäid seisma
nende kõrvu, et nad ei kuuleks.
7:12 Jah, nad tegid oma südamed nagu vankumatu kivi, et nad ei kuuleks
Seadus ja sõnad, mis vägede Issand on läkitanud oma vaimus
endiste prohvetite poolt: seepärast tuli suur viha Issandalt
võõrustajad.
7:13 Sellepärast on juhtunud, et nagu ta hüüdis, aga nad ei kuulanud;
nii nad kisendasid, aga ma ei kuulanud, ütleb vägede Issand.
7:14 Aga ma hajutasin nad tuulekeerisega kõigi nende rahvaste sekka, keda nad olid
ei teadnud. Nõnda oli maa pärast neid lagedaks jäänud, nii et keegi ei läinud mööda
läbi ega tagasi tulnud, sest nad jätsid meeldiva maa lagedaks.