Saalomoni tarkus 17:1 Sest su kohtuotsused on suured ja neid ei saa väljendada kasvatamata hinged on eksinud. 17:2 Sest kui ülekohtused inimesed mõtlesid püha rahvast rõhuda; nad on oma majadesse suletud, pimeduse vangid ja aheldatud pika öö köidikud lebasid [seal] igavesest pagendatud ettenägelikkus. 17:3 Sest kui nad pidid valetama oma salapattudes peitu, siis nad seda ka tegid hajutatud unustamise tumeda loori alla, olles kohutavalt üllatunud, ja vaevasid [kummalised] ilmutused. 17:4 Sest ega nurk, mis neid hoidis, ei hoia neid hirmust, vaid nende ümber kostis hääli [nagu veed] ja kurbi nägemusi ilmus neile raskete nägudega. 17:5 Mitte ükski tule jõud ei suuda neid valgustada, samuti ei suuda valgus tähtede leegid valgustavad seda kohutavat ööd. 17:6 Alles neile ilmus tuli, mis süttis iseenesest, väga kohutav. kuna nad olid väga hirmul, mõtlesid nad asjadele, mida nad nägid hullem kui vaatepilt, mida nad ei näinud. 17:7 Mis puutub kunstimaagia illusioonidesse, siis need olid maha pandud ja nende tarkuse kiitlemist noomiti häbiga. 17:8 Neile, kes lubasid hirmud ja mured haigelt eemale peletada hing, olid ise hirmust haiged, väärisid naermist. 17:9 Sest kuigi midagi kohutavat ei kartnud neid; ometi kardetakse loomadega mis möödus ja madude susisemine, 17:10 Nad surid hirmu pärast, eitades, et nad nägid õhku, mis ei saanud midagi pool tuleb vältida. 17:11 Sest kurjus, mille tema enda tunnistaja on hukka mõistnud, on väga hirmutav ja olles südametunnistusest survestatud, ennustab ta alati raskeid asju. 17:12 Sest hirm pole midagi muud kui mõistuse abi andmine pakub. 17:13 Ja seestpoolt tulev ootus, mis on väiksem, arvestab teadmatusega rohkem kui põhjus, mis toob piina. 17:14 Aga nad magasid sel ööl sama und, mis tõesti oli talumatu ja mis tuli neile välja paratamatuse põhjast põrgu, 17:15 olid osalt nördinud koletutest ilmutustest ja osaliselt minestanud, süda pahaks, sest äkiline hirm, mida ei oodanud, tabas neid. 17:16 Nii et igaüht, kes seal maha kukkus, hoiti kurja, suleti vanglasse ilma raudvarrasteta, 17:17 Sest kas ta oli põllumees või karjane või põllutööline, temast jõuti mööda ja ta talus seda vajadust, mis ei saanud olla vältisid, sest nad kõik olid seotud ühe pimeduseahelaga. 17:18 Olgu see siis vilistav tuul või lindude meloodiline müra laialivalguvad oksad või mõnusalt voolav vesi, 17:19 Või kohutav mahavisatud kivide hääl või jooksmine, mida ei saa olla näha vahelejätvaid metsloomi või kõige metsikute metsloomade möirgavat häält, või tagasilöögi kaja õõnsatest mägedest; need asjad tegid nad hirmust minestama. 17:20 Sest kogu maailm paistis selge valgusega ja kedagi ei takistatud nende töö: 17:21 Üksnes nende peale laotas raske öö, pilt sellest pimedusest kes nad pärast seda vastu võtavad, kuid siiski olid nad iseendaks kurvem kui pimedus.