Saalomoni tarkus
17:1 Sest su kohtuotsused on suured ja neid ei saa väljendada
kasvatamata hinged on eksinud.
17:2 Sest kui ülekohtused inimesed mõtlesid püha rahvast rõhuda; nad on
oma majadesse suletud, pimeduse vangid ja aheldatud
pika öö köidikud lebasid [seal] igavesest pagendatud
ettenägelikkus.
17:3 Sest kui nad pidid valetama oma salapattudes peitu, siis nad seda ka tegid
hajutatud unustamise tumeda loori alla, olles kohutavalt üllatunud,
ja vaevasid [kummalised] ilmutused.
17:4 Sest ega nurk, mis neid hoidis, ei hoia neid hirmust, vaid
nende ümber kostis hääli [nagu veed] ja kurbi nägemusi
ilmus neile raskete nägudega.
17:5 Mitte ükski tule jõud ei suuda neid valgustada, samuti ei suuda valgus
tähtede leegid valgustavad seda kohutavat ööd.
17:6 Alles neile ilmus tuli, mis süttis iseenesest, väga kohutav.
kuna nad olid väga hirmul, mõtlesid nad asjadele, mida nad nägid
hullem kui vaatepilt, mida nad ei näinud.
17:7 Mis puutub kunstimaagia illusioonidesse, siis need olid maha pandud ja nende
tarkuse kiitlemist noomiti häbiga.
17:8 Neile, kes lubasid hirmud ja mured haigelt eemale peletada
hing, olid ise hirmust haiged, väärisid naermist.
17:9 Sest kuigi midagi kohutavat ei kartnud neid; ometi kardetakse loomadega
mis möödus ja madude susisemine,
17:10 Nad surid hirmu pärast, eitades, et nad nägid õhku, mis ei saanud midagi
pool tuleb vältida.
17:11 Sest kurjus, mille tema enda tunnistaja on hukka mõistnud, on väga hirmutav ja
olles südametunnistusest survestatud, ennustab ta alati raskeid asju.
17:12 Sest hirm pole midagi muud kui mõistuse abi andmine
pakub.
17:13 Ja seestpoolt tulev ootus, mis on väiksem, arvestab teadmatusega rohkem
kui põhjus, mis toob piina.
17:14 Aga nad magasid sel ööl sama und, mis tõesti oli
talumatu ja mis tuli neile välja paratamatuse põhjast
põrgu,
17:15 olid osalt nördinud koletutest ilmutustest ja osaliselt minestanud,
süda pahaks, sest äkiline hirm, mida ei oodanud, tabas
neid.
17:16 Nii et igaüht, kes seal maha kukkus, hoiti kurja, suleti vanglasse
ilma raudvarrasteta,
17:17 Sest kas ta oli põllumees või karjane või põllutööline,
temast jõuti mööda ja ta talus seda vajadust, mis ei saanud olla
vältisid, sest nad kõik olid seotud ühe pimeduseahelaga.
17:18 Olgu see siis vilistav tuul või lindude meloodiline müra
laialivalguvad oksad või mõnusalt voolav vesi,
17:19 Või kohutav mahavisatud kivide hääl või jooksmine, mida ei saa olla
näha vahelejätvaid metsloomi või kõige metsikute metsloomade möirgavat häält,
või tagasilöögi kaja õõnsatest mägedest; need asjad tegid nad
hirmust minestama.
17:20 Sest kogu maailm paistis selge valgusega ja kedagi ei takistatud
nende töö:
17:21 Üksnes nende peale laotas raske öö, pilt sellest pimedusest
kes nad pärast seda vastu võtavad, kuid siiski olid nad iseendaks
kurvem kui pimedus.