Tiitus
1:1 Paulus, Jumala sulane ja Jeesuse Kristuse apostel
usk Jumala väljavalitutesse ja sellele järgneva tõe tunnistamine
jumalakartlikkus;
1:2 Igavese elu lootuses, mille Jumal, kes ei oska valetada, on tõotanud enne
maailm algas;
1:3 Aga on omal ajal ilmutanud oma sõna jutlustamise kaudu, mis on
mulle usaldatud Jumala, meie Päästja käsu kohaselt;
1:4 Tiitusele, minu oma pojale ühise usu järgi: armu, halastust ja rahu,
Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt.
1:5 Sel põhjusel jätsin ma su Kreetale, et sa korda saaksid
asju, mida vaja on, ja pühitseda vanemaid igas linnas, nagu mul oli
määras sind:
1:6 Kui keegi on laitmatu, siis ühe naise mees, kellel on ustavad lapsed
ei süüdistata mässus ega rahutuses.
1:7 Sest piiskop peab olema laitmatu nagu Jumala majapidaja; mitte iseseisev,
ei ole varsti vihane, ei antud veini, ei ole lööja, ei anta räpaseks
lucre;
1:8 Aga külalislahkuse armastaja, heade meeste armastaja, kaine, õiglane, püha,
parasvöötme;
1:9 Pidage kinni ustavast sõnast, nagu teda on õpetatud, et ta oleks
on terve õpetusega võimeline vastuvaidlejaid nii manitsema kui ka veenma.
1:10 Sest on palju ohjeldamatuid ja asjatuid rääkijaid ja eksitajaid, eriti nemad
ümberlõikamisest:
1:11 Kelle suu tuleb kinni panna, kes õõnestavad terveid maju, õpetades asju
mida nad ei peaks räpase tulu pärast.
1:12 Üks nendest, isegi oma prohvet, ütles: Kreetlased on
alati valetajad, kurjad loomad, aeglased kõhud.
1:13 See tunnistaja on tõsi. Sellepärast noomige neid teravalt, et nad oleksid
kõla usus;
1:14 Ei pane tähele juudi muinasjutte ja inimeste käske, mis pöörduvad
tõest.
1:15 puhastele on kõik puhas, aga rüvetajatele ja
uskmatu pole midagi puhast; kuid isegi nende mõistus ja südametunnistus on seda
rüvetatud.
1:16 Nad tunnistavad, et tunnevad Jumalat; aga tegudes nad salgavad teda, olles
jäledad ja sõnakuulmatud ning igale heale teole ebasoodsad.