Tiitus 1:1 Paulus, Jumala sulane ja Jeesuse Kristuse apostel usk Jumala väljavalitutesse ja sellele järgneva tõe tunnistamine jumalakartlikkus; 1:2 Igavese elu lootuses, mille Jumal, kes ei oska valetada, on tõotanud enne maailm algas; 1:3 Aga on omal ajal ilmutanud oma sõna jutlustamise kaudu, mis on mulle usaldatud Jumala, meie Päästja käsu kohaselt; 1:4 Tiitusele, minu oma pojale ühise usu järgi: armu, halastust ja rahu, Jumalalt Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt, meie Päästjalt. 1:5 Sel põhjusel jätsin ma su Kreetale, et sa korda saaksid asju, mida vaja on, ja pühitseda vanemaid igas linnas, nagu mul oli määras sind: 1:6 Kui keegi on laitmatu, siis ühe naise mees, kellel on ustavad lapsed ei süüdistata mässus ega rahutuses. 1:7 Sest piiskop peab olema laitmatu nagu Jumala majapidaja; mitte iseseisev, ei ole varsti vihane, ei antud veini, ei ole lööja, ei anta räpaseks lucre; 1:8 Aga külalislahkuse armastaja, heade meeste armastaja, kaine, õiglane, püha, parasvöötme; 1:9 Pidage kinni ustavast sõnast, nagu teda on õpetatud, et ta oleks on terve õpetusega võimeline vastuvaidlejaid nii manitsema kui ka veenma. 1:10 Sest on palju ohjeldamatuid ja asjatuid rääkijaid ja eksitajaid, eriti nemad ümberlõikamisest: 1:11 Kelle suu tuleb kinni panna, kes õõnestavad terveid maju, õpetades asju mida nad ei peaks räpase tulu pärast. 1:12 Üks nendest, isegi oma prohvet, ütles: Kreetlased on alati valetajad, kurjad loomad, aeglased kõhud. 1:13 See tunnistaja on tõsi. Sellepärast noomige neid teravalt, et nad oleksid kõla usus; 1:14 Ei pane tähele juudi muinasjutte ja inimeste käske, mis pöörduvad tõest. 1:15 puhastele on kõik puhas, aga rüvetajatele ja uskmatu pole midagi puhast; kuid isegi nende mõistus ja südametunnistus on seda rüvetatud. 1:16 Nad tunnistavad, et tunnevad Jumalat; aga tegudes nad salgavad teda, olles jäledad ja sõnakuulmatud ning igale heale teole ebasoodsad.