Sirach
47:1 Ja pärast teda tõusis Naatan Taaveti ajal prohvetlikult kuulutama.
47:2 Nii nagu eemaldatakse tänuohvri rasv, nõnda valiti Taavet
Iisraeli laste seast.
47:3 Ta mängis lõvidega nagu poegadega ja karudega nagu talledega.
47:4 Kas ta ei tapnud hiiglast, kui ta oli alles noor? ja kas ta ära ei võtnud
inimeste etteheide, kui ta tõstis oma käe kiviga
lingu ja lüüa maha Koljati kiitlemine?
47:5 Sest ta kutsus appi Kõigekõrgema Issanda; ja ta andis talle jõudu
parem käsi, et tappa see vägev sõdalane ja püstitada tema sarv
inimesed.
47:6 Ja rahvas austas teda kümne tuhandega ja kiitis teda
Issanda õnnistusi, et ta andis talle au krooni.
47:7 Sest ta hävitas vaenlased igalt poolt ja tegi need tühjaks
vilistid tema vastased ja murdsid oma sarve selle peale
päeval.
47:8 Kõigis oma tegudes kiitis ta Kõigekõrgemat auhiilguse sõnadega;
ta laulis kogu südamest laule ja armastas teda, kes ta tegi.
47:9 Ta pani ka lauljad altari ette, et nad hääletaksid
looge magusat meloodiat ja laulge iga päev oma lauludes kiidusõnu.
47:10 Ta kaunistas nende pühad ja seadis paika pidulikud ajad kuni
lõpp, et nad ülistavad tema püha nime ja et tempel võiks olla
heli hommikust.
47:11 Issand võttis ära ta patud ja tõstis ta sarve igaveseks kõrgeks, ta andis tema
kuningate leping ja hiilguse troon Iisraelis.
47:12 Pärast teda tõusis üles tark poeg ja elas tema pärast vabaduses.
47:13 Saalomon valitses rahulikul ajal ja teda austati; sest Jumal lõi kõik
vaikne tema ümber, et ta võiks ehitada oma nimele maja, ja
valmistage tema pühamu igaveseks.
47:14 Kui tark sa olid oma nooruses ja nagu veeuputus, täis
mõistmine!
47:15 Su hing kattis kogu maa ja sa täitsid selle pimedusega
tähendamissõnad.
47:16 Sinu nimi ulatus kaugele saartele; ja oma rahu pärast olid sa armastatud.
47:17 Maad panid sind imeks su laulude ja vanasõnade pärast
tähendamissõnad ja tõlgendused.
47:18 Issanda Jumala nimega, keda nimetatakse Issandaks Iisraeli Jumalaks,
sa kogusid kulda kui tina ja paljundasid hõbedat kui pliid.
47:19 Sa kummardasid oma niued naiste ees ja su keha toodi sind
allumisse.
47:20 Sa määrisid oma au ja saastasid oma seemne, nii et sa
tõid viha su laste peale ja kurvastasid su rumaluse pärast.
47:21 Ja kuningriik jagunes ja Efraimist valitses mässumeelne
kuningriik.
47:22 Aga Issand ei jäta iial maha oma halastust ega ükski tema oma
teod hukkuvad, ega ta ei kaota oma äravalitute järelkasvu ja
Tema seemet, kes teda armastab, ei võta ta ära, seepärast ta andis
a jääk Jaakobile ja temast juur Taavetile.
47:23 Nõnda puhkas Saalomon koos oma vanematega ja jättis oma soost maha
Roboam, isegi inimeste rumalus ja üks, millel polnud
mõistmist, kes oma nõu läbi rahva ära pööras. Seal oli
ka Jerobeam, Nebati poeg, kes pani Iisraeli pattu tegema ja näitas
Efraim patu tee:
47:24 Ja nende patud said tohutult paljuks, nii et nad aeti välja
Maa.
47:25 Sest nad otsisid kõike kurjust, kuni kättemaks neid tabas.