Sirach
29:1 Halastaja laenab oma ligimesele; ja ta seda
tugevdab oma kätt, peab käske.
29:2 Laena oma ligimesele, kui ta seda vajab, ja maksa oma ligimesele
õigel hooajal uuesti.
29:3 Pea oma sõna ja käitu temaga ustavalt, ja sa leiad alati
asi, mis on sulle vajalik.
29:4 Paljud, kui neile midagi laenati, arvasid, et see leiti, ja panid need
hädadele, mis neid aitasid.
29:5 Kuni ta on saanud, suudleb ta inimese kätt; ja tema jaoks
naabri raha ta räägib alandlikult, aga kui ta peaks tagasi maksma, siis ta
pikendab aega ja naaseb leina sõnu ja kaebab
aega.
29:6 Kui ta võidab, siis vaevalt saab ta poole kätte ja ta loeb justkui
ta oli selle leidnud. Kui ei, siis on ta temalt raha ilma jätnud ja ta on saanud
saanud talle ilma põhjuseta vaenlase: ta maksab talle needuste ja
piirded; ja au eest teeb ta talle häbi.
29:7 Seepärast on paljud keeldunud laenu andmast teiste inimeste halbade tegude eest, kartes
petta saada.
29:8 Ometi ole kannatlik mehega, kellel on vaesus, ja ära viivita näitamisega
talle halastust.
29:9 Aidake vaest käsu pärast ja ärge pöörake teda eemale sellepärast
tema vaesusest.
29:10 Kaota oma raha oma venna ja oma sõbra pärast ja ärgu see roostetagu
kivi, mis tuleb kaotada.
29:11 Koguge oma varandus Kõigekõrgema käskude järgi ja
see toob sulle rohkem kasu kui kuld.
29:12 Sule almus oma ladudesse, siis see päästab sind kõigist
viletsus.
29:13 See võitleb sinu eest su vaenlastega paremini kui vägev
kilp ja tugev oda.
29:14 Aus mees on oma ligimese eest käendaja, aga jultunud tahab
jäta ta maha.
29:15 Ärge unustage oma tagatise sõprust, sest ta on andnud oma elu selle eest
sina.
29:16 Patune kukutab oma käenduse hea vara.
29:17 Ja kes on tänamatu meelega, jätab ta selle ohtu
andis ta kätte.
29:18 Kindlus on kaotanud paljud head omadused ja raputanud neid nagu laine
meri: vägevad mehed on selle oma majadest välja ajanud, nii et nad
rändas võõraste rahvaste vahel.
29:19 Kuri mees, kes rikub Issanda käske, langeb sisse
käendus: ja see, kes võtab ja järgib teiste inimeste asju
kasu saamiseks langevad ülikonnad.
29:20 Aidake oma ligimest vastavalt oma vägedele ja vaadake, et sina ise
ei lange samasse.
29:21 Peamine asi elus on vesi ja leib ja riided ja maja
häbi varjamiseks.
29:22 Parem on vaese mehe elu õelas majakeses kui õrn söök
teise mehe majas.
29:23 Olgu see vähe või palju, ole rahul, et sa ei kuule
etteheide su majale.
29:24 Sest majast majja käimine on vilets elu, sest kus sa oled
võõras, sa ei julge oma suud avada.
29:25 Sa pead toitlustama ja pidutsema ja ära tänama, pealegi pead sa
kuulda kibedaid sõnu:
29:26 Tule, sa võõras, kata laud ja toida mind sellest, mis sul on
valmis.
29:27 Anna koht, sa võõras, auväärsele mehele! mu vend tuleb
öömaja ja mul on vaja oma maja.
29:28 Need asjad on mõistvale inimesele rasked; etteheide
majatuba ja laenuandja etteheiteid.