Sirach 29:1 Halastaja laenab oma ligimesele; ja ta seda tugevdab oma kätt, peab käske. 29:2 Laena oma ligimesele, kui ta seda vajab, ja maksa oma ligimesele õigel hooajal uuesti. 29:3 Pea oma sõna ja käitu temaga ustavalt, ja sa leiad alati asi, mis on sulle vajalik. 29:4 Paljud, kui neile midagi laenati, arvasid, et see leiti, ja panid need hädadele, mis neid aitasid. 29:5 Kuni ta on saanud, suudleb ta inimese kätt; ja tema jaoks naabri raha ta räägib alandlikult, aga kui ta peaks tagasi maksma, siis ta pikendab aega ja naaseb leina sõnu ja kaebab aega. 29:6 Kui ta võidab, siis vaevalt saab ta poole kätte ja ta loeb justkui ta oli selle leidnud. Kui ei, siis on ta temalt raha ilma jätnud ja ta on saanud saanud talle ilma põhjuseta vaenlase: ta maksab talle needuste ja piirded; ja au eest teeb ta talle häbi. 29:7 Seepärast on paljud keeldunud laenu andmast teiste inimeste halbade tegude eest, kartes petta saada. 29:8 Ometi ole kannatlik mehega, kellel on vaesus, ja ära viivita näitamisega talle halastust. 29:9 Aidake vaest käsu pärast ja ärge pöörake teda eemale sellepärast tema vaesusest. 29:10 Kaota oma raha oma venna ja oma sõbra pärast ja ärgu see roostetagu kivi, mis tuleb kaotada. 29:11 Koguge oma varandus Kõigekõrgema käskude järgi ja see toob sulle rohkem kasu kui kuld. 29:12 Sule almus oma ladudesse, siis see päästab sind kõigist viletsus. 29:13 See võitleb sinu eest su vaenlastega paremini kui vägev kilp ja tugev oda. 29:14 Aus mees on oma ligimese eest käendaja, aga jultunud tahab jäta ta maha. 29:15 Ärge unustage oma tagatise sõprust, sest ta on andnud oma elu selle eest sina. 29:16 Patune kukutab oma käenduse hea vara. 29:17 Ja kes on tänamatu meelega, jätab ta selle ohtu andis ta kätte. 29:18 Kindlus on kaotanud paljud head omadused ja raputanud neid nagu laine meri: vägevad mehed on selle oma majadest välja ajanud, nii et nad rändas võõraste rahvaste vahel. 29:19 Kuri mees, kes rikub Issanda käske, langeb sisse käendus: ja see, kes võtab ja järgib teiste inimeste asju kasu saamiseks langevad ülikonnad. 29:20 Aidake oma ligimest vastavalt oma vägedele ja vaadake, et sina ise ei lange samasse. 29:21 Peamine asi elus on vesi ja leib ja riided ja maja häbi varjamiseks. 29:22 Parem on vaese mehe elu õelas majakeses kui õrn söök teise mehe majas. 29:23 Olgu see vähe või palju, ole rahul, et sa ei kuule etteheide su majale. 29:24 Sest majast majja käimine on vilets elu, sest kus sa oled võõras, sa ei julge oma suud avada. 29:25 Sa pead toitlustama ja pidutsema ja ära tänama, pealegi pead sa kuulda kibedaid sõnu: 29:26 Tule, sa võõras, kata laud ja toida mind sellest, mis sul on valmis. 29:27 Anna koht, sa võõras, auväärsele mehele! mu vend tuleb öömaja ja mul on vaja oma maja. 29:28 Need asjad on mõistvale inimesele rasked; etteheide majatuba ja laenuandja etteheiteid.