Psalmid 139:1 Issand, sa oled mind uurinud ja tundnud mind. 139:2 Sa tead mu mahajäämist ja ülestõusu, sa mõistad mu kaugele mõeldes. 139:3 Sa läbid mu teed ja lamamist ning oled kõigega tuttav minu teed. 139:4 Sest mu keeles ei ole sõnagi, aga vaata, Issand, sa tead seda üldse. 139:5 Sa piirasid mind tagant ja eest ning panid oma käe minu peale. 139:6 Sellised teadmised on minu jaoks liiga imelised; see on kõrge, ma ei saa seda saavutada seda. 139:7 Kuhu ma peaksin minema su vaimu eest? või kuhu ma sinu eest põgenen kohalolu? 139:8 Kui ma tõusen üles taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin oma voodi põrgusse, vaata, sina oled seal. 139:9 Kui ma võtan hommiku tiivad ja elaksin maailma äärealadel Meri; 139:10 Sinnagi juhib mind su käsi ja su parem käsi hoiab mind. 139:11 Kui ma ütlen: "Tõesti, pimedus katab mind!" isegi öö saab olema valgus minust. 139:12 Jah, pimedus ei peitu sinu eest; aga öö särab nagu päev: pimedus ja valgus on sulle sarnased. 139:13 Sest sina oled mu ohjad omanud, sa oled katnud mind mu ema kätesse. emakas. 139:14 Ma kiidan sind; sest ma olen hirmus ja imeliselt loodud: imeline on sinu teod; ja et mu hing teab seda õigesti. 139:15 Minu vara ei olnud sinu eest varjatud, kui mind tehti salaja uudishimulikult sepistatud maa kõige madalamates kohtades. 139:16 Su silmad nägid mu olemust, olles siiski ebatäiuslikud; ja sinu raamatus kõik mu liikmed olid kirjutatud, mis järjepidevalt kujundati, millal siiani polnud neist ühtegi. 139:17 Jumal, kui kallid on mulle ka sinu mõtted! kui suur on summa nendest! 139:18 Kui ma peaksin neid kokku lugema, on neid rohkem kui liiva: kui ma ärkvel, ma olen ikka veel sinuga. 139:19 Tõesti, sina, Jumal, tapad õelad; seepärast lahkuge minu juurest, te verised mehed. 139:20 Sest nad räägivad sinu vastu kurjalt ja su vaenlased võtavad sinu nime asjata. 139:21 Kas ma ei vihka neid, Issand, kes sind vihkavad? ja kas ma ei kurvasta need, kes tõusevad sinu vastu? 139:22 Ma vihkan neid täieliku vihkamisega: ma pean neid oma vaenlasteks. 139:23 Uuri mind, Jumal, ja tunne mu südant, katsu mind ja tunne mu mõtteid! 139:24 Ja vaadake, kas minus on õelat teed, ja juhatage mind sellele teele igavene.