Psalmid
139:1 Issand, sa oled mind uurinud ja tundnud mind.
139:2 Sa tead mu mahajäämist ja ülestõusu, sa mõistad mu
kaugele mõeldes.
139:3 Sa läbid mu teed ja lamamist ning oled kõigega tuttav
minu teed.
139:4 Sest mu keeles ei ole sõnagi, aga vaata, Issand, sa tead seda
üldse.
139:5 Sa piirasid mind tagant ja eest ning panid oma käe minu peale.
139:6 Sellised teadmised on minu jaoks liiga imelised; see on kõrge, ma ei saa seda saavutada
seda.
139:7 Kuhu ma peaksin minema su vaimu eest? või kuhu ma sinu eest põgenen
kohalolu?
139:8 Kui ma tõusen üles taevasse, siis oled sina seal; kui ma teeksin oma voodi põrgusse,
vaata, sina oled seal.
139:9 Kui ma võtan hommiku tiivad ja elaksin maailma äärealadel
Meri;
139:10 Sinnagi juhib mind su käsi ja su parem käsi hoiab mind.
139:11 Kui ma ütlen: "Tõesti, pimedus katab mind!" isegi öö saab olema
valgus minust.
139:12 Jah, pimedus ei peitu sinu eest; aga öö särab nagu
päev: pimedus ja valgus on sulle sarnased.
139:13 Sest sina oled mu ohjad omanud, sa oled katnud mind mu ema kätesse.
emakas.
139:14 Ma kiidan sind; sest ma olen hirmus ja imeliselt loodud: imeline
on sinu teod; ja et mu hing teab seda õigesti.
139:15 Minu vara ei olnud sinu eest varjatud, kui mind tehti salaja
uudishimulikult sepistatud maa kõige madalamates kohtades.
139:16 Su silmad nägid mu olemust, olles siiski ebatäiuslikud; ja sinu raamatus
kõik mu liikmed olid kirjutatud, mis järjepidevalt kujundati, millal
siiani polnud neist ühtegi.
139:17 Jumal, kui kallid on mulle ka sinu mõtted! kui suur on summa
nendest!
139:18 Kui ma peaksin neid kokku lugema, on neid rohkem kui liiva: kui ma
ärkvel, ma olen ikka veel sinuga.
139:19 Tõesti, sina, Jumal, tapad õelad; seepärast lahkuge minu juurest, te
verised mehed.
139:20 Sest nad räägivad sinu vastu kurjalt ja su vaenlased võtavad sinu nime
asjata.
139:21 Kas ma ei vihka neid, Issand, kes sind vihkavad? ja kas ma ei kurvasta
need, kes tõusevad sinu vastu?
139:22 Ma vihkan neid täieliku vihkamisega: ma pean neid oma vaenlasteks.
139:23 Uuri mind, Jumal, ja tunne mu südant, katsu mind ja tunne mu mõtteid!
139:24 Ja vaadake, kas minus on õelat teed, ja juhatage mind sellele teele
igavene.