Psalmid 132:1 Issand, pea meeles Taavetit ja kõiki tema kannatusi! 132:2 Kuidas ta vandus Issandale ja tõotas Jaakobi vägevale Jumalale; 132:3 Tõesti, ma ei tule oma koja telki ega lähe üles minu voodi; 132:4 Ma ei anna und oma silmadele ega und oma silmalaugudele, 132:5 Kuni ma leian paiga Issandale, eluaseme vägevale Jumalale Jaakobist. 132:6 Vaata, me kuulsime sellest Efratas: leidsime selle metsaväljadelt. 132:7 Me läheme tema telkidesse, kummardame tema jalgelaudade ees. 132:8 Tõuse, Issand, oma puhkusesse! sina ja su väe laegas. 132:9 Olgu su preestrid riietatud õigusega; ja hõiskagu su pühad rõõmu pärast. 132:10 Ära pööra oma sulase Taaveti pärast ära oma võitu nägu! 132:11 Issand on Taavetile tõega vandunud; ta ei pöördu sellest; of sinu ihu vilja ma panen su troonile. 132:12 Kui su lapsed peavad minu lepingut ja minu tunnistust, siis ma pean seda õpeta neid, ka nende lapsed istuvad sinu troonil igavesti. 132:13 Sest Issand on valinud Siioni; ta on soovinud seda oma elamiseks. 132:14 See on minu puhkus igavesti: siin ma elan; sest ma olen seda soovinud. 132:15 Ma õnnistan teda rikkalikult, ma rahuldan ta vaeseid leib. 132:16 Ma riietan ka tema preestrid päästega ja tema pühad hüüa valjusti rõõmust. 132:17 Seal ma panen Taaveti sarve tärkama, ma olen määranud lambi minu võitud. 132:18 Tema vaenlased ma riietan häbiga, tema kroon aga tema enda peale õitsema.