Psalmid
132:1 Issand, pea meeles Taavetit ja kõiki tema kannatusi!
132:2 Kuidas ta vandus Issandale ja tõotas Jaakobi vägevale Jumalale;
132:3 Tõesti, ma ei tule oma koja telki ega lähe üles
minu voodi;
132:4 Ma ei anna und oma silmadele ega und oma silmalaugudele,
132:5 Kuni ma leian paiga Issandale, eluaseme vägevale Jumalale
Jaakobist.
132:6 Vaata, me kuulsime sellest Efratas: leidsime selle metsaväljadelt.
132:7 Me läheme tema telkidesse, kummardame tema jalgelaudade ees.
132:8 Tõuse, Issand, oma puhkusesse! sina ja su väe laegas.
132:9 Olgu su preestrid riietatud õigusega; ja hõiskagu su pühad
rõõmu pärast.
132:10 Ära pööra oma sulase Taaveti pärast ära oma võitu nägu!
132:11 Issand on Taavetile tõega vandunud; ta ei pöördu sellest; of
sinu ihu vilja ma panen su troonile.
132:12 Kui su lapsed peavad minu lepingut ja minu tunnistust, siis ma pean seda
õpeta neid, ka nende lapsed istuvad sinu troonil igavesti.
132:13 Sest Issand on valinud Siioni; ta on soovinud seda oma elamiseks.
132:14 See on minu puhkus igavesti: siin ma elan; sest ma olen seda soovinud.
132:15 Ma õnnistan teda rikkalikult, ma rahuldan ta vaeseid
leib.
132:16 Ma riietan ka tema preestrid päästega ja tema pühad
hüüa valjusti rõõmust.
132:17 Seal ma panen Taaveti sarve tärkama, ma olen määranud lambi
minu võitud.
132:18 Tema vaenlased ma riietan häbiga, tema kroon aga tema enda peale
õitsema.