Psalmid
104:1 Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sa oled väga suur; sa oled
riietatud au ja majesteetlikkusega.
104:2 Kes katab end valgusega nagu rõivaga, kes sirutad end välja
taevad nagu kardin:
104:3 Kes paneb oma kambrite talad vette, kes teeb
pilvitab oma vankri, kes kõnnib tuule tiibadel.
104:4 Kes teeb oma inglid vaimudeks; tema ministrid leekiv tuli:
104:5 Kes pani aluse maale, et seda ei hävitataks
kunagi.
104:6 Sa katsid selle sügavusega nagu rõivaga: vesi seisis
mägede kohal.
104:7 Sinu noomimise peale nad põgenesid; su äikese hääle peale kiirustasid nad minema.
104:8 Nad lähevad mööda mägesid; nad laskuvad mööda orgusid sinna paika
mille sa neile rajasid.
104:9 Sa oled seadnud piiri, millest nad ei tohi üle minna; et nad ei pöördu
jälle maad katma.
104:10 Ta saadab allikad orgudesse, mis voolavad küngaste vahel.
104:11 Nad annavad juua igale metsalisele, metseeslid kustutavad nende
janu.
104:12 Nende juures saavad eluase taeva linnud, kes laulavad
okste vahel.
104:13 Tema kastab mägesid oma kambritest, maa on rahul sellega
sinu tegude vili.
104:14 Ta paneb kasvama rohu kariloomadele ja rohtu nende teenimiseks
inimene: et ta saaks maast toitu välja tuua;
104:15 ja veini, mis rõõmustab inimese südant, ja õli, millega ta nägu teeb
sära ja leib, mis tugevdab inimese südant.
104:16 Issanda puud on mahla täis; Liibanoni seedripuud, mida ta
on istutanud;
104:17 Kuhu linnud pesa teevad: kurgede jaoks on kuused
tema maja.
104:18 Kõrged künkad on metskitsede pelgupaigaks; ja kivid
koonused.
104:19 Ta määras kuu aastaaegadeks: päike teab, et ta loojub.
104:20 Sina teed pimeduse ja on öö, kus kõik metsaloomad
mets hiilib välja.
104:21 Noored lõvid möirgavad oma saagi järele ja otsivad oma toitu Jumalalt.
104:22 Päike tõuseb, nad kogunevad kokku ja heidavad end sisse
nende koopad.
104:23 Inimene läheb oma tööd ja vaeva nägema kuni õhtuni.
104:24 Issand, kui mitmesugused on sinu teod! tarkusega oled sa need kõik teinud:
maa on täis sinu rikkust.
104:25 Nii on ka selle suure ja laia merega, kuhu roomab lugematu hulk asju,
nii väikesed kui suured loomad.
104:26 Seal lähevad laevad: seal on leviatan, kelle sa oled mängima pannud
seal.
104:27 Need ootavad sind kõik; et sa annaksid neile õigel ajal liha
hooajal.
104:28 Et sa annad neile nad koguda, sa avad oma käe, nad on
täidetud heaga.
104:29 Sa peidad oma näo, nad on mures, sa võtad neil hinge,
nad surevad ja naasevad oma põrmuks.
104:30 Sa saadad välja oma vaimu, nad on loodud ja sina uuendad
maa nägu.
104:31 Issanda auhiilgus püsib igavesti, Issand rõõmustab
tema teosed.
104:32 Ta vaatab maa peale ja see väriseb, ta puudutab mägesid ja
nad suitsetavad.
104:33 Ma laulan Issandale nii kaua kui elan, ma laulan kiitust oma
Jumal, kui ma olen.
104:34 Minu mõtisklus temast on armas: ma tunnen rõõmu Issandast.
104:35 Hävigu patused maast ja õelad olgu ära!
rohkem. Kiida sa, mu hing, Issandat! Kiitke Issandat.