Psalmid 104:1 Kiida, mu hing, Issandat! Issand, mu Jumal, sa oled väga suur; sa oled riietatud au ja majesteetlikkusega. 104:2 Kes katab end valgusega nagu rõivaga, kes sirutad end välja taevad nagu kardin: 104:3 Kes paneb oma kambrite talad vette, kes teeb pilvitab oma vankri, kes kõnnib tuule tiibadel. 104:4 Kes teeb oma inglid vaimudeks; tema ministrid leekiv tuli: 104:5 Kes pani aluse maale, et seda ei hävitataks kunagi. 104:6 Sa katsid selle sügavusega nagu rõivaga: vesi seisis mägede kohal. 104:7 Sinu noomimise peale nad põgenesid; su äikese hääle peale kiirustasid nad minema. 104:8 Nad lähevad mööda mägesid; nad laskuvad mööda orgusid sinna paika mille sa neile rajasid. 104:9 Sa oled seadnud piiri, millest nad ei tohi üle minna; et nad ei pöördu jälle maad katma. 104:10 Ta saadab allikad orgudesse, mis voolavad küngaste vahel. 104:11 Nad annavad juua igale metsalisele, metseeslid kustutavad nende janu. 104:12 Nende juures saavad eluase taeva linnud, kes laulavad okste vahel. 104:13 Tema kastab mägesid oma kambritest, maa on rahul sellega sinu tegude vili. 104:14 Ta paneb kasvama rohu kariloomadele ja rohtu nende teenimiseks inimene: et ta saaks maast toitu välja tuua; 104:15 ja veini, mis rõõmustab inimese südant, ja õli, millega ta nägu teeb sära ja leib, mis tugevdab inimese südant. 104:16 Issanda puud on mahla täis; Liibanoni seedripuud, mida ta on istutanud; 104:17 Kuhu linnud pesa teevad: kurgede jaoks on kuused tema maja. 104:18 Kõrged künkad on metskitsede pelgupaigaks; ja kivid koonused. 104:19 Ta määras kuu aastaaegadeks: päike teab, et ta loojub. 104:20 Sina teed pimeduse ja on öö, kus kõik metsaloomad mets hiilib välja. 104:21 Noored lõvid möirgavad oma saagi järele ja otsivad oma toitu Jumalalt. 104:22 Päike tõuseb, nad kogunevad kokku ja heidavad end sisse nende koopad. 104:23 Inimene läheb oma tööd ja vaeva nägema kuni õhtuni. 104:24 Issand, kui mitmesugused on sinu teod! tarkusega oled sa need kõik teinud: maa on täis sinu rikkust. 104:25 Nii on ka selle suure ja laia merega, kuhu roomab lugematu hulk asju, nii väikesed kui suured loomad. 104:26 Seal lähevad laevad: seal on leviatan, kelle sa oled mängima pannud seal. 104:27 Need ootavad sind kõik; et sa annaksid neile õigel ajal liha hooajal. 104:28 Et sa annad neile nad koguda, sa avad oma käe, nad on täidetud heaga. 104:29 Sa peidad oma näo, nad on mures, sa võtad neil hinge, nad surevad ja naasevad oma põrmuks. 104:30 Sa saadad välja oma vaimu, nad on loodud ja sina uuendad maa nägu. 104:31 Issanda auhiilgus püsib igavesti, Issand rõõmustab tema teosed. 104:32 Ta vaatab maa peale ja see väriseb, ta puudutab mägesid ja nad suitsetavad. 104:33 Ma laulan Issandale nii kaua kui elan, ma laulan kiitust oma Jumal, kui ma olen. 104:34 Minu mõtisklus temast on armas: ma tunnen rõõmu Issandast. 104:35 Hävigu patused maast ja õelad olgu ära! rohkem. Kiida sa, mu hing, Issandat! Kiitke Issandat.