Psalmid 42:1 Nagu hirv ihkab ojade järele, nii himustab minu hing järele sina, jumal. 42:2 Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja ilmuda Jumala ette? 42:3 Minu pisarad on olnud mulle nii päeval kui öösel, kui nad pidevalt räägivad mulle: Kus on su Jumal? 42:4 Kui ma neid asju meenutan, valan ma oma hinge endasse, sest ma olin läinud koos rahvahulgaga läksin koos nendega Jumala kotta hääle saatel rõõmu ja kiitust, rahvahulgaga, kes pühitses. 42:5 Miks sa oled maha surutud, mu hing? ja miks sa oled minu pärast rahutu? looda Jumalale, sest ma kiidan teda veel tema abi eest näoilme. 42:6 Mu Jumal, mu hing on mu sees maha surutud, seepärast ma pean sind meeles Jordani maalt ja hermonlastelt Misari mäelt. 42:7 Sügavus kutsub su vesiviljade mürina peale sügavusse, kõik su lained ja su lained on minust üle läinud. 42:8 Ent Issand käsib oma heldust päeval ja sees ööl on tema laul minuga ja ma palvetan oma Jumala poole elu. 42:9 Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: Miks sa mind unustasid? miks ma lähen leinata vaenlase rõhumise pärast? 42:10 Nagu mõõk mu luudes, teotavad mind mu vaenlased; samal ajal kui nad ütlevad iga päev mulle: Kus on su Jumal? 42:11 Miks sa oled maha surutud, mu hing? ja miks sa oled sisimas rahutu mina? looda Jumalale, sest ma kiidan veel teda, kes on tema tervis minu nägu ja mu Jumal.