Psalmid
42:1 Nagu hirv ihkab ojade järele, nii himustab minu hing järele
sina, jumal.
42:2 Mu hing januneb Jumala järele, elava Jumala järele; millal ma tulen ja
ilmuda Jumala ette?
42:3 Minu pisarad on olnud mulle nii päeval kui öösel, kui nad pidevalt räägivad
mulle: Kus on su Jumal?
42:4 Kui ma neid asju meenutan, valan ma oma hinge endasse, sest ma olin läinud
koos rahvahulgaga läksin koos nendega Jumala kotta hääle saatel
rõõmu ja kiitust, rahvahulgaga, kes pühitses.
42:5 Miks sa oled maha surutud, mu hing? ja miks sa oled minu pärast rahutu?
looda Jumalale, sest ma kiidan teda veel tema abi eest
näoilme.
42:6 Mu Jumal, mu hing on mu sees maha surutud, seepärast ma pean sind meeles
Jordani maalt ja hermonlastelt Misari mäelt.
42:7 Sügavus kutsub su vesiviljade mürina peale sügavusse, kõik su lained
ja su lained on minust üle läinud.
42:8 Ent Issand käsib oma heldust päeval ja sees
ööl on tema laul minuga ja ma palvetan oma Jumala poole
elu.
42:9 Ma ütlen Jumalale, oma kaljule: Miks sa mind unustasid? miks ma lähen
leinata vaenlase rõhumise pärast?
42:10 Nagu mõõk mu luudes, teotavad mind mu vaenlased; samal ajal kui nad ütlevad
iga päev mulle: Kus on su Jumal?
42:11 Miks sa oled maha surutud, mu hing? ja miks sa oled sisimas rahutu
mina? looda Jumalale, sest ma kiidan veel teda, kes on tema tervis
minu nägu ja mu Jumal.