Vanasõnad
7:1 Mu poeg, pea mu sõnu ja pane enda juurde minu käsud.
7:2 Pea minu käske ja jää elama; ja minu seadus nagu su silmatera.
7:3 Seo need oma sõrmedele, kirjuta need oma südamelauale.
7:4 Ütle tarkusele: Sina oled mu õde; ja kutsuge mõistmist omaks
sugulane:
7:5 et nad hoiaksid sind võõra naise eest, võõra eest, kes
meelitab oma sõnadega.
7:6 Sest ma vaatasin oma maja aknast läbi oma aknaluugi,
7:7 Ja vaata, lihtsate seas ma eristasin noorte seas noort
mõistmatu mees,
7:8 tema nurga lähedalt tänavat läbimine; ja ta läks tema juurde
maja,
7:9 Hämaras, õhtul, pimedas ja pimedas öös:
7:10 Ja vaata, teda kohtas naine hoorariietuses ja
peen südamega.
7:11 (Ta on valjuhäälne ja kangekaelne; tema jalad ei püsi tema kojas.
7:12 Nüüd on ta väljas, praegu tänavatel ja varitseb igal ajal
nurk.)
7:13 Siis ta võttis ta kinni ja suudles teda ning ütles jultunud näoga
tema,
7:14 Mul on kaasas tänuohvrid; täna olen ma oma tõotused ära täitnud.
7:15 Seepärast tulin ma sulle vastu, usinalt sinu palet otsima, ja mina
on sind leidnud.
7:16 Ma olen katnud oma voodi gobeläänkatetega, nikerdatud teostega
peen Egiptuse lina.
7:17 Ma olen oma voodit lõhnastanud mürri, aaloe ja kaneeliga.
7:18 Tulge, täitkem armastust hommikuni: lohutagem
end armastusega.
7:19 Sest head meest pole kodus, ta on läinud pikale teekonnale.
7:20 Ta on võtnud kaasa rahakoti ja tuleb päeval koju
ametisse nimetatud.
7:21 Oma õiglase kõnega pani ta mehe järele andma, meelitamisega
ta sundis teda huultelt.
7:22 Ta läheb talle kohe järele, otsekui härg läheb tapale või nagu
loll varude korrigeerimiseks;
7:23 Kuni nool läbi maksa lööb; nagu lind kiirustab püünise juurde,
ja ta ei tea, et see on tema elu eest.
7:24 Seepärast kuulake mind nüüd, lapsed, ja pidage silmas tema sõnu
minu suu.
7:25 Ärgu su süda langegu tema teedele, ära eksi tema radadel.
7:26 Sest ta on maha lasknud palju haavatuid, ja palju tugevaid mehi on olnud
tema poolt tapetud.
7:27 Tema maja on tee põrgusse, mis läheb alla surmakambrisse.