Vanasõnad 7:1 Mu poeg, pea mu sõnu ja pane enda juurde minu käsud. 7:2 Pea minu käske ja jää elama; ja minu seadus nagu su silmatera. 7:3 Seo need oma sõrmedele, kirjuta need oma südamelauale. 7:4 Ütle tarkusele: Sina oled mu õde; ja kutsuge mõistmist omaks sugulane: 7:5 et nad hoiaksid sind võõra naise eest, võõra eest, kes meelitab oma sõnadega. 7:6 Sest ma vaatasin oma maja aknast läbi oma aknaluugi, 7:7 Ja vaata, lihtsate seas ma eristasin noorte seas noort mõistmatu mees, 7:8 tema nurga lähedalt tänavat läbimine; ja ta läks tema juurde maja, 7:9 Hämaras, õhtul, pimedas ja pimedas öös: 7:10 Ja vaata, teda kohtas naine hoorariietuses ja peen südamega. 7:11 (Ta on valjuhäälne ja kangekaelne; tema jalad ei püsi tema kojas. 7:12 Nüüd on ta väljas, praegu tänavatel ja varitseb igal ajal nurk.) 7:13 Siis ta võttis ta kinni ja suudles teda ning ütles jultunud näoga tema, 7:14 Mul on kaasas tänuohvrid; täna olen ma oma tõotused ära täitnud. 7:15 Seepärast tulin ma sulle vastu, usinalt sinu palet otsima, ja mina on sind leidnud. 7:16 Ma olen katnud oma voodi gobeläänkatetega, nikerdatud teostega peen Egiptuse lina. 7:17 Ma olen oma voodit lõhnastanud mürri, aaloe ja kaneeliga. 7:18 Tulge, täitkem armastust hommikuni: lohutagem end armastusega. 7:19 Sest head meest pole kodus, ta on läinud pikale teekonnale. 7:20 Ta on võtnud kaasa rahakoti ja tuleb päeval koju ametisse nimetatud. 7:21 Oma õiglase kõnega pani ta mehe järele andma, meelitamisega ta sundis teda huultelt. 7:22 Ta läheb talle kohe järele, otsekui härg läheb tapale või nagu loll varude korrigeerimiseks; 7:23 Kuni nool läbi maksa lööb; nagu lind kiirustab püünise juurde, ja ta ei tea, et see on tema elu eest. 7:24 Seepärast kuulake mind nüüd, lapsed, ja pidage silmas tema sõnu minu suu. 7:25 Ärgu su süda langegu tema teedele, ära eksi tema radadel. 7:26 Sest ta on maha lasknud palju haavatuid, ja palju tugevaid mehi on olnud tema poolt tapetud. 7:27 Tema maja on tee põrgusse, mis läheb alla surmakambrisse.