Vanasõnad
5:1 Mu poeg, vaata mu tarkust ja kummarda kõrv mu mõistuse ees!
5:2 Et sa peaksid aru saama ja et su huuled hoiaksid
teadmisi.
5:3 Sest võõra naise huuled langevad nagu kärg ja tema suu on
õlist sujuvam:
5:4 Aga tema ots on kibe nagu koirohi, terav nagu kahe teraga mõõk.
5:5 Ta jalad laskuvad surnuks; tema sammud võtavad põrgu.
5:6 Et sa ei mõtiskleks elutee üle, on tema teed liikuvad, see
sa ei saa neid tunda.
5:7 Kuulake mind nüüd, lapsed, ja ärge eemalduge nende sõnadest
minu suu.
5:8 Vii oma tee temast kaugele ja ära tule tema maja ukse lähedale!
5:9 Et sa ei annaks oma au teistele ja oma aastaid julmadele.
5:10 et võõrad ei saaks täis sinu varandust; ja sinu töö on selles
võõra maja;
5:11 Ja sa leinad viimaks, kui su liha ja ihu on ära söödud,
5:12 Ja öelge: "Kuidas ma olen vihkanud õpetust ja mu süda põlganud noomitust?
5:13 ja ei ole kuulnud oma õpetajate häält ega kallutanud oma kõrva
need, kes mind juhendasid!
5:14 Ma olin koguduse ja koguduse keskel peaaegu kõiges kurjas.
5:15 Joo vett oma tsisternist ja voolavat vett omast
oma kaevu.
5:16 Laske hajutada su allikad ja veejõed sees!
tänavatel.
5:17 Olgu nad ainult sinu omad, mitte võõrad.
5:18 Õnnistagu su allikat ja rõõmusta koos oma noorpõlve naisega!
5:19 Olgu ta nagu armastav tagumine ja meeldiv kalamari; las ta rinnad rahuldavad
sind igal ajal; ja olge alati vaimustatud tema armastusest.
5:20 Ja miks sa, mu poeg, oled võõrast naisest vaimustunud ja kallistad
võõra rüppe?
5:21 Sest inimeste teed on Issanda silme ees ja ta mõtiskleb
kõik tema tegemised.
5:22 Tema enda süüd võtavad õela enda kätte ja teda hoitakse kinni
oma pattude nööridega.
5:23 Ta sureb ilma juhendamiseta; ja oma rumaluse suuruses ta
eksib.