Vanasõnad 5:1 Mu poeg, vaata mu tarkust ja kummarda kõrv mu mõistuse ees! 5:2 Et sa peaksid aru saama ja et su huuled hoiaksid teadmisi. 5:3 Sest võõra naise huuled langevad nagu kärg ja tema suu on õlist sujuvam: 5:4 Aga tema ots on kibe nagu koirohi, terav nagu kahe teraga mõõk. 5:5 Ta jalad laskuvad surnuks; tema sammud võtavad põrgu. 5:6 Et sa ei mõtiskleks elutee üle, on tema teed liikuvad, see sa ei saa neid tunda. 5:7 Kuulake mind nüüd, lapsed, ja ärge eemalduge nende sõnadest minu suu. 5:8 Vii oma tee temast kaugele ja ära tule tema maja ukse lähedale! 5:9 Et sa ei annaks oma au teistele ja oma aastaid julmadele. 5:10 et võõrad ei saaks täis sinu varandust; ja sinu töö on selles võõra maja; 5:11 Ja sa leinad viimaks, kui su liha ja ihu on ära söödud, 5:12 Ja öelge: "Kuidas ma olen vihkanud õpetust ja mu süda põlganud noomitust? 5:13 ja ei ole kuulnud oma õpetajate häält ega kallutanud oma kõrva need, kes mind juhendasid! 5:14 Ma olin koguduse ja koguduse keskel peaaegu kõiges kurjas. 5:15 Joo vett oma tsisternist ja voolavat vett omast oma kaevu. 5:16 Laske hajutada su allikad ja veejõed sees! tänavatel. 5:17 Olgu nad ainult sinu omad, mitte võõrad. 5:18 Õnnistagu su allikat ja rõõmusta koos oma noorpõlve naisega! 5:19 Olgu ta nagu armastav tagumine ja meeldiv kalamari; las ta rinnad rahuldavad sind igal ajal; ja olge alati vaimustatud tema armastusest. 5:20 Ja miks sa, mu poeg, oled võõrast naisest vaimustunud ja kallistad võõra rüppe? 5:21 Sest inimeste teed on Issanda silme ees ja ta mõtiskleb kõik tema tegemised. 5:22 Tema enda süüd võtavad õela enda kätte ja teda hoitakse kinni oma pattude nööridega. 5:23 Ta sureb ilma juhendamiseta; ja oma rumaluse suuruses ta eksib.