Leviticus 17:1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 17:2 Räägi Aaroniga ja tema poegadega ja kõigi tema lastega Iisrael ja ütle neile: See on see, mis ISSANDAL on käskis, öeldes: 17:3 Kes iganes Iisraeli soost tapab härja, või lammas või kits laagris või tapab ta laagrist välja, 17:4 ja ei too seda kogudusetelgi ukse ette, ohverdama Issandale Issanda telgi ees; sellele mehele arvatakse veri; ta on valanud verd; ja see mees lõigatakse tema rahva hulgast välja: 17:5 Selleks, et Iisraeli lapsed tooksid oma ohvrid, mis nad ohverdavad lagedal väljal, et tuua need maale Issand, kogudusetelgi ukse juurde, preester ja ohverdage need tänuohvriks Issandale. 17:6 Ja preester piserdagu verd Issanda altarile kell kogudusetelgi uksest ja põletage rasv a magus lõhn Issandale. 17:7 Ja nad ei ohverda enam oma ohvreid kuraditele, kelle järel nad on hooranud. See olgu neile igaveseks seaduseks läbi nende põlvkondade. 17:8 Ja sina ütle neile: Ükskõik, kes iganes on seal majast Iisraeli või teie seas elavate võõraste seast, kes ohverdab a põletusohver või ohver, 17:9 ja ei too seda kogudusetelgi ukse ette, ohverdama seda Issandale; seegi mees lõigatakse oma hulgast välja inimesed. 17:10 Ja kes iganes on Iisraeli soost või võõrastest kes elab teie seas ja sööb igasugust verd; ma isegi sätin mu nägu selle hinge vastu, kes sööb verd ja hävitab ta oma rahva seas. 17:11 Sest liha elu on veres ja ma annan selle teile altarile, et teha lepitust teie hingede eest, sest see on veri mis teeb hingele lepituse. 17:12 Seepärast ma ütlesin Iisraeli lastele: Ükski hing teist ei söö verd ja ükski võõras, kes teie seas elab, ei tohi verd süüa. 17:13 ja kes iganes on Iisraeli lastest või Iisraeli lastest võõrad, kes elavad teie seas ja peavad jahti ja püüavad kinni mis tahes metsalise või kanad, mida võib süüa; ta valab isegi selle vere välja ja katke see tolmuga. 17:14 Sest see on kõige liha elu; selle veri on kogu eluks seepärast ütlesin ma Iisraeli lastele: Sööge seda! mitte mingi liha veri, sest iga liha elu on veri sellest: igaüks, kes seda sööb, hävitatakse. 17:15 Ja iga hing, kes sööb seda, mis on surnud või mis oli loomadest räsitud, olgu see siis oma kodumaa või võõras, ta peseb oma riided ja peseb end vees ja on õhtuni roojane, siis olgu ta puhas. 17:16 Aga kui ta ei pese neid ega pese oma liha; siis ta kannab oma ülekohus.