Leviticus
17:1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
17:2 Räägi Aaroniga ja tema poegadega ja kõigi tema lastega
Iisrael ja ütle neile: See on see, mis ISSANDAL on
käskis, öeldes:
17:3 Kes iganes Iisraeli soost tapab härja, või
lammas või kits laagris või tapab ta laagrist välja,
17:4 ja ei too seda kogudusetelgi ukse ette,
ohverdama Issandale Issanda telgi ees;
sellele mehele arvatakse veri; ta on valanud verd; ja see mees
lõigatakse tema rahva hulgast välja:
17:5 Selleks, et Iisraeli lapsed tooksid oma ohvrid, mis
nad ohverdavad lagedal väljal, et tuua need maale
Issand, kogudusetelgi ukse juurde,
preester ja ohverdage need tänuohvriks Issandale.
17:6 Ja preester piserdagu verd Issanda altarile kell
kogudusetelgi uksest ja põletage rasv a
magus lõhn Issandale.
17:7 Ja nad ei ohverda enam oma ohvreid kuraditele, kelle järel
nad on hooranud. See olgu neile igaveseks seaduseks
läbi nende põlvkondade.
17:8 Ja sina ütle neile: Ükskõik, kes iganes on seal majast
Iisraeli või teie seas elavate võõraste seast, kes ohverdab a
põletusohver või ohver,
17:9 ja ei too seda kogudusetelgi ukse ette,
ohverdama seda Issandale; seegi mees lõigatakse oma hulgast välja
inimesed.
17:10 Ja kes iganes on Iisraeli soost või võõrastest
kes elab teie seas ja sööb igasugust verd; ma isegi sätin
mu nägu selle hinge vastu, kes sööb verd ja hävitab ta
oma rahva seas.
17:11 Sest liha elu on veres ja ma annan selle teile
altarile, et teha lepitust teie hingede eest, sest see on veri
mis teeb hingele lepituse.
17:12 Seepärast ma ütlesin Iisraeli lastele: Ükski hing teist ei söö
verd ja ükski võõras, kes teie seas elab, ei tohi verd süüa.
17:13 ja kes iganes on Iisraeli lastest või Iisraeli lastest
võõrad, kes elavad teie seas ja peavad jahti ja püüavad kinni mis tahes metsalise
või kanad, mida võib süüa; ta valab isegi selle vere välja ja
katke see tolmuga.
17:14 Sest see on kõige liha elu; selle veri on kogu eluks
seepärast ütlesin ma Iisraeli lastele: Sööge seda!
mitte mingi liha veri, sest iga liha elu on veri
sellest: igaüks, kes seda sööb, hävitatakse.
17:15 Ja iga hing, kes sööb seda, mis on surnud või mis oli
loomadest räsitud, olgu see siis oma kodumaa või võõras,
ta peseb oma riided ja peseb end vees ja on
õhtuni roojane, siis olgu ta puhas.
17:16 Aga kui ta ei pese neid ega pese oma liha; siis ta kannab oma
ülekohus.