Leviticus 6:1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 6:2 Kui hing teeb pattu ja eksib Issanda vastu ja valetab temale naaber selles, mida ta hoidma anti, või osaduses või vägivallaga ära võetud või ligimest petnud asjas; 6:3 Või on leidnud selle, mis oli kadunud, ja valetab selle kohta ja vannub valelikult; kõiges neist, mida inimene teeb, tehes sellega pattu: 6:4 Siis ta teeb seda, sest ta on pattu teinud ja süüdi taastage see, mille ta vägivaldselt ära võttis, või see, mis tal on pettusega saadud või see, mis talle hoidmiseks anti, või kadunud asi, mille ta leidis, 6:5 või kõike seda, mille kohta ta on valet vandunud; ta isegi taastab selle põhiosas ja lisab sellele veel viienda osa ning annab selle sellele, kellele see tuleb, tema süüohvri päeval. 6:6 Ja ta toogu Issandale oma üleastumise ohver, jäär väljas vea karjast oma hinnangu kohaselt üleastumise ohvriks, preestrile: 6:7 Ja preester lepigu tema eest Issanda ees talle antakse andeks kõik, mis ta on teinud sellesse tungimine. 6:8 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 6:9 Käske Aaronit ja tema poegi ning öelge: See on põletamise seadus! ohver: see on põletusohver põletuse pärast altar kogu öö hommikuni ja altari tuli olgu põleb selles. 6:10 Ja preester pangu selga oma linased rõivad ja linased põlvpüksid ta paneb oma liha selga ja võtab üles tuha, mis tules on põletatakse koos põletusohvriga altaril ja ta asetagu need altari kõrval. 6:11 Ja ta paneb seljast oma riided ja panema selga teised riided ning kandma tuhk välja laagrist puhtasse paika. 6:12 Ja tuli altaril põleb selles; seda ei panda ja preester põletagu sellel igal hommikul puid ja asetagu põletusohver selle peale; ja ta põletab selle peal rasva rahuohvrid. 6:13 Tuli põleb altaril alati; see ei kustu kunagi. 6:14 Ja see on roaohvri seadus: Aaroni pojad peavad ohverdama see Issanda ees, altari ees. 6:15 Ja ta võtab sellest oma peotäie lihaohvri jahust, ja selle õlist ja kogu viirukist, mis liha peal on ohverda ja põletage see altaril magusaks lõhnaks selle mälestuseks Issandale. 6:16 Ja ülejäänu söövad Aaron ja tema pojad koos hapnemata leiba tuleb süüa pühas paigas; kohtus nad söövad seda kogudusetelgis. 6:17 Seda ei tohi küpsetada juuretisega. Ma olen andnud selle neile nende eest osa minu annetustest tules; see on kõige püham, nagu ka patt ohver ja süüohvriks. 6:18 Kõik Aaroni poegade mehed söövad sellest. See on a igaveseks seaduseks teie põlvkondade kaupa annetuste kohta ISSAND on tehtud tulega: igaüks, kes neid puudutab, olgu püha. 6:19 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 6:20 See on Aaroni ja tema poegade ohver, mille nad toovad Issandale päeval, mil ta on võitud; eefa kümnes osa peenjahu igavese lihaohvri jaoks, pool sellest hommikul, ja pool sellest öösel. 6:21 Pannil tehakse see õliga; ja kui see on küpsetatud, siis sa pead too see sisse ja ohverda lihaohvri tükid magusaks lõhnaks Issandale. 6:22 Ja tema poegade preester, kes on võitud tema asemel, ohvergu seda: see on Issandale igavene seadus; see tuleb täielikult ära põletada. 6:23 Sest iga preestri roaohvrit tuleb täielikult põletada mitte süüa. 6:24 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 6:25 Räägi Aaronile ja tema poegadele, öeldes: See on patu seadus! ohver: kohas, kus tapetakse põletusohvrit, tuleb patt teha ohver tapetakse Issanda ees, see on ülipüha. 6:26 Preester, kes selle patu eest ohverdab, söögu seda pühas paigas kas see tuleb süüa kogudusetelgi õues. 6:27 Igaüks, mis puudutab selle liha, on püha, ja kui seal on selle verd piserdatakse igale rõivale, pese see mille peale seda piserdati pühas paigas. 6:28 Aga savinõu, milles see on märjaks tehtud, purustatakse, ja kui see on kasta messingist potti, see tuleb nii küürida kui ka loputada vesi. 6:29 Kõik preestrite mehed peavad seda sööma; see on ülipüha. 6:30 ja mitte ühtegi patuohvrit, mille verd tuuakse sellesse kogudusetelk, et leppida pühas paigas, süüakse: see põletatakse tules.