Leviticus
6:1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
6:2 Kui hing teeb pattu ja eksib Issanda vastu ja valetab temale
naaber selles, mida ta hoidma anti, või osaduses või
vägivallaga ära võetud või ligimest petnud asjas;
6:3 Või on leidnud selle, mis oli kadunud, ja valetab selle kohta ja vannub
valelikult; kõiges neist, mida inimene teeb, tehes sellega pattu:
6:4 Siis ta teeb seda, sest ta on pattu teinud ja süüdi
taastage see, mille ta vägivaldselt ära võttis, või see, mis tal on
pettusega saadud või see, mis talle hoidmiseks anti, või kadunud
asi, mille ta leidis,
6:5 või kõike seda, mille kohta ta on valet vandunud; ta isegi taastab selle
põhiosas ja lisab sellele veel viienda osa ning annab selle
sellele, kellele see tuleb, tema süüohvri päeval.
6:6 Ja ta toogu Issandale oma üleastumise ohver, jäär väljas
vea karjast oma hinnangu kohaselt üleastumise ohvriks,
preestrile:
6:7 Ja preester lepigu tema eest Issanda ees
talle antakse andeks kõik, mis ta on teinud
sellesse tungimine.
6:8 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
6:9 Käske Aaronit ja tema poegi ning öelge: See on põletamise seadus!
ohver: see on põletusohver põletuse pärast
altar kogu öö hommikuni ja altari tuli olgu
põleb selles.
6:10 Ja preester pangu selga oma linased rõivad ja linased põlvpüksid
ta paneb oma liha selga ja võtab üles tuha, mis tules on
põletatakse koos põletusohvriga altaril ja ta asetagu need
altari kõrval.
6:11 Ja ta paneb seljast oma riided ja panema selga teised riided ning kandma
tuhk välja laagrist puhtasse paika.
6:12 Ja tuli altaril põleb selles; seda ei panda
ja preester põletagu sellel igal hommikul puid ja asetagu
põletusohver selle peale; ja ta põletab selle peal rasva
rahuohvrid.
6:13 Tuli põleb altaril alati; see ei kustu kunagi.
6:14 Ja see on roaohvri seadus: Aaroni pojad peavad ohverdama
see Issanda ees, altari ees.
6:15 Ja ta võtab sellest oma peotäie lihaohvri jahust,
ja selle õlist ja kogu viirukist, mis liha peal on
ohverda ja põletage see altaril magusaks lõhnaks
selle mälestuseks Issandale.
6:16 Ja ülejäänu söövad Aaron ja tema pojad koos hapnemata
leiba tuleb süüa pühas paigas; kohtus
nad söövad seda kogudusetelgis.
6:17 Seda ei tohi küpsetada juuretisega. Ma olen andnud selle neile nende eest
osa minu annetustest tules; see on kõige püham, nagu ka patt
ohver ja süüohvriks.
6:18 Kõik Aaroni poegade mehed söövad sellest. See on a
igaveseks seaduseks teie põlvkondade kaupa annetuste kohta
ISSAND on tehtud tulega: igaüks, kes neid puudutab, olgu püha.
6:19 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
6:20 See on Aaroni ja tema poegade ohver, mille nad toovad
Issandale päeval, mil ta on võitud; eefa kümnes osa
peenjahu igavese lihaohvri jaoks, pool sellest hommikul,
ja pool sellest öösel.
6:21 Pannil tehakse see õliga; ja kui see on küpsetatud, siis sa pead
too see sisse ja ohverda lihaohvri tükid
magusaks lõhnaks Issandale.
6:22 Ja tema poegade preester, kes on võitud tema asemel, ohvergu seda:
see on Issandale igavene seadus; see tuleb täielikult ära põletada.
6:23 Sest iga preestri roaohvrit tuleb täielikult põletada
mitte süüa.
6:24 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
6:25 Räägi Aaronile ja tema poegadele, öeldes: See on patu seadus!
ohver: kohas, kus tapetakse põletusohvrit, tuleb patt teha
ohver tapetakse Issanda ees, see on ülipüha.
6:26 Preester, kes selle patu eest ohverdab, söögu seda pühas paigas
kas see tuleb süüa kogudusetelgi õues.
6:27 Igaüks, mis puudutab selle liha, on püha, ja kui seal on
selle verd piserdatakse igale rõivale, pese see
mille peale seda piserdati pühas paigas.
6:28 Aga savinõu, milles see on märjaks tehtud, purustatakse, ja kui see on
kasta messingist potti, see tuleb nii küürida kui ka loputada
vesi.
6:29 Kõik preestrite mehed peavad seda sööma; see on ülipüha.
6:30 ja mitte ühtegi patuohvrit, mille verd tuuakse sellesse
kogudusetelk, et leppida pühas paigas,
süüakse: see põletatakse tules.