Leviticus
5:1 Ja kui hing teeb pattu ja kuuleb vandehäält ja on tunnistaja,
kas ta on seda näinud või teadnud; kui ta seda välja ei ütle, siis ta
kannab oma süütegu.
5:2 Või kui hing puudutab midagi ebapuhast, olgu see siis inimese korjus
roojane loom või roojase veise korjus või ebapuhta rümp
roomavad asjad ja kui see on tema eest varjatud; temagi olgu roojane,
ja süüdi.
5:3 Või kui ta puudutab inimese ebapuhtust, olgu see siis mis tahes rüve
mees rüvetatakse ja see peidetakse tema eest; kui ta teab
selles, siis on ta süüdi.
5:4 Või kui hing vannub, öeldes oma huultega, et teeb kurja või teeb head,
mida iganes mees vande annab, ja see peidetakse
temalt; kui ta sellest teada saab, on ta ühes neist süüdi
need.
5:5 Ja kui ta on ühes neist asjadest süüdi, siis ta
tunnistab, et ta on selles asjas pattu teinud:
5:6 Ja ta peab tooma oma süüohvri Issandale oma patu eest
ta on pattu teinud, emane karjast, tall või kitsepoeg,
patuohvriks; ja preester lepigu tema eest
tema patu kohta.
5:7 Ja kui ta ei saa lammast tuua, siis toogu ta omale
rikkumine, mille ta on sooritanud, kaks turteltuvi või kaks poega
tuvid, Issandale; üks patuohvriks ja teine a
põletusohver.
5:8 Ja ta toob need preestri juurde, kes ohverdab, mis on
esmalt patuohvri eest ja murra ta pea kaelast ära, aga
ei jaga seda järgmisteks osadeks:
5:9 Ja ta piserdagu patuohvri verd selle küljele
altar; ja ülejäänud veri väänatakse selle põhjast välja
altar: see on patuohver.
5:10 Ja ta ohverdagu teise põletusohvriks, vastavalt sellele
viisil: ja preester lepigu tema patu eest
ta on pattu teinud ja see antakse talle andeks.
5:11 Aga kui ta ei saa tuua kahte turteltuvi või kahte noort tuvi,
siis pattu teinud toogu oma ohvriks kümnendik an
eefa peenjahu patuohvriks; ta ei määri sellele õli,
ega ta ei pane sellele viirukit, sest see on patuohver.
5:12 Siis toogu ta selle preestrile ja preester võtab oma
peotäis seda, isegi selle mälestusmärk, ja põletage see altaril,
Issandale tuleohvri järgi: see on patt
pakkumine.
5:13 Ja preester lepigu tema eest, mis puudutab tema pattu
ta on pattu teinud ühega neist ja see antakse talle andeks
ülejäänu olgu preestri oma toiduohvriks.
5:14 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
5:15 Kui hing eksib ja pattu teeb teadmatuse tõttu, siis pühas
ISSANDA asjad; siis toob ta oma üleastumise eest Jehoova ette a
veatu jäära karjadest, sinu hinnangul seeklites
hõbedat pühamu seekli järgi süüteohvriks:
5:16 Ja ta peab heastama selle kahju, mida ta pühas on teinud
ja lisab sellele viienda osa ja annab selle
preester ja preester lepigu tema eest jääraga
süüohvrit ja see antakse talle andeks.
5:17 Ja kui hing teeb pattu ja teeb midagi nendest asjadest, mis on keelatud
toimuda ISSANDA käskude järgi; kuigi ta seda ei tea, on siiski
ta on süüdi ja kannab oma süüd.
5:18 Ja ta toob koos sinuga karjast veatu jäära
preestrile ja preestrile
lepitab teda tema teadmatuse pärast
eksinud ega mõistnud seda, ja see antakse talle andeks.
5:19 See on üleastumise ohver: ta on tõesti eksinud tema vastu
ISSAND.