Leviticus 5:1 Ja kui hing teeb pattu ja kuuleb vandehäält ja on tunnistaja, kas ta on seda näinud või teadnud; kui ta seda välja ei ütle, siis ta kannab oma süütegu. 5:2 Või kui hing puudutab midagi ebapuhast, olgu see siis inimese korjus roojane loom või roojase veise korjus või ebapuhta rümp roomavad asjad ja kui see on tema eest varjatud; temagi olgu roojane, ja süüdi. 5:3 Või kui ta puudutab inimese ebapuhtust, olgu see siis mis tahes rüve mees rüvetatakse ja see peidetakse tema eest; kui ta teab selles, siis on ta süüdi. 5:4 Või kui hing vannub, öeldes oma huultega, et teeb kurja või teeb head, mida iganes mees vande annab, ja see peidetakse temalt; kui ta sellest teada saab, on ta ühes neist süüdi need. 5:5 Ja kui ta on ühes neist asjadest süüdi, siis ta tunnistab, et ta on selles asjas pattu teinud: 5:6 Ja ta peab tooma oma süüohvri Issandale oma patu eest ta on pattu teinud, emane karjast, tall või kitsepoeg, patuohvriks; ja preester lepigu tema eest tema patu kohta. 5:7 Ja kui ta ei saa lammast tuua, siis toogu ta omale rikkumine, mille ta on sooritanud, kaks turteltuvi või kaks poega tuvid, Issandale; üks patuohvriks ja teine a põletusohver. 5:8 Ja ta toob need preestri juurde, kes ohverdab, mis on esmalt patuohvri eest ja murra ta pea kaelast ära, aga ei jaga seda järgmisteks osadeks: 5:9 Ja ta piserdagu patuohvri verd selle küljele altar; ja ülejäänud veri väänatakse selle põhjast välja altar: see on patuohver. 5:10 Ja ta ohverdagu teise põletusohvriks, vastavalt sellele viisil: ja preester lepigu tema patu eest ta on pattu teinud ja see antakse talle andeks. 5:11 Aga kui ta ei saa tuua kahte turteltuvi või kahte noort tuvi, siis pattu teinud toogu oma ohvriks kümnendik an eefa peenjahu patuohvriks; ta ei määri sellele õli, ega ta ei pane sellele viirukit, sest see on patuohver. 5:12 Siis toogu ta selle preestrile ja preester võtab oma peotäis seda, isegi selle mälestusmärk, ja põletage see altaril, Issandale tuleohvri järgi: see on patt pakkumine. 5:13 Ja preester lepigu tema eest, mis puudutab tema pattu ta on pattu teinud ühega neist ja see antakse talle andeks ülejäänu olgu preestri oma toiduohvriks. 5:14 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 5:15 Kui hing eksib ja pattu teeb teadmatuse tõttu, siis pühas ISSANDA asjad; siis toob ta oma üleastumise eest Jehoova ette a veatu jäära karjadest, sinu hinnangul seeklites hõbedat pühamu seekli järgi süüteohvriks: 5:16 Ja ta peab heastama selle kahju, mida ta pühas on teinud ja lisab sellele viienda osa ja annab selle preester ja preester lepigu tema eest jääraga süüohvrit ja see antakse talle andeks. 5:17 Ja kui hing teeb pattu ja teeb midagi nendest asjadest, mis on keelatud toimuda ISSANDA käskude järgi; kuigi ta seda ei tea, on siiski ta on süüdi ja kannab oma süüd. 5:18 Ja ta toob koos sinuga karjast veatu jäära preestrile ja preestrile lepitab teda tema teadmatuse pärast eksinud ega mõistnud seda, ja see antakse talle andeks. 5:19 See on üleastumise ohver: ta on tõesti eksinud tema vastu ISSAND.