Nutulaulud 2:1 Kuidas on Issand Siioni tütre oma pilvega katnud? viha ja heida taevast maa peale Iisraeli ilu, ja ta ei mäletanud oma jalgelauda oma viha päeval! 2:2 Issand on neelanud kõik Jaakobi eluasemed, aga mitte haletseb: ta on oma vihas maha viskanud nende kindlused Juuda tütar; ta on need maa alla toonud saastas kuningriiki ja selle vürste. 2:3 Ta on oma ägedas vihas maha raiunud kogu Iisraeli sarve tõmbas oma parema käe vaenlase eest tagasi ja ta põles vastu Jaakob nagu leekiv tuli, mis neelab ümberringi. 2:4 Ta on painutanud oma vibu nagu vaenlane, ta seisis oma parema käega nagu an vastase ja tappis tabernaaklis kõik, mis silmale meeldis Siioni tütrest: ta valas oma raevu välja nagu tuld. 2:5 Issand oli nagu vaenlane: ta on neelanud Iisraeli, ta on neelanud üles kõik tema paleed Juuda tütres kasvas lein ja hädaldamine. 2:6 Ja ta on vägivaldselt ära võtnud oma telgi, nagu oleks see a aed: ta on hävitanud oma kogunemispaigad, Issand on hävitanud unustas Siionis pidulikud pühad ja hingamispäevad ning põlatud oma vihas kuningat ja preestrit. 2:7 Issand on oma altari ära heitnud, ta on jälestanud oma pühamu, ta on loovutanud oma paleede müürid vaenlase kätte; nad on teinud häält Issanda kojas nagu pidupäeval pidu. 2:8 Issand on otsustanud hävitada Siioni tütre müüri on sirutanud joone välja, ta ei ole oma kätt ära võtnud seepärast pani ta valli ja müüri nutma; nad virelesid koos. 2:9 Tema väravad on maasse vajunud; ta on ta hävitanud ja murdnud baarid: tema kuningas ja tema vürstid on paganate seas: seadus on nr rohkem; ka tema prohvetid ei leia nägemust Issandalt. 2:10 Siioni tütre vanemad istuvad maa peal ja hoiavad vaikus: nad on heitnud tolmu oma pea peale; nad on vöötatud end kotiriides: Jeruusalemma neitsid riputavad maha pead maapinnale. 2:11 Mu silmad jooksevad pisaratest tühjaks, mu sooled on mures, mu maks on valatud maa peal minu rahva tütre hävitamiseks; sest lapsed ja imetavad minestasid linnatänavatel. 2:12 Nad ütlevad oma emadele: "Kus on mais ja vein?" kui nad minestasid nagu haavatuid linna tänavatel, kui nende hing välja valati oma emade rüppe. 2:13 Mida ma pean sinu heaks tunnistama? millega ma võrdlen sina, Jeruusalemma tütar? millega ma võrdun sinuga, et saaksin lohuta sind, Siioni tütar? sest sinu rikkumine on suur nagu meri: kes suudab sind terveks teha? 2:14 Sinu prohvetid on näinud sinu jaoks tühiseid ja rumalaid asju ja on näinud ei avastanud su süüd, et pöörata ära su vangistus; aga näinud sulle valekoormad ja väljasaatmise põhjused. 2:15 Kõik, kes mööduvad, plaksutavad käsi; susisevad ja vangutavad pead Jeruusalemma tütre juures, öeldes: "Kas see on linn, mida inimesed kutsuvad?" ilu täiuslikkus, kogu maa rõõm? 2:16 Kõik su vaenlased on su vastu suu avanud: nad susisevad ja sihisevad krigista hambaid: nad ütlevad: 'Me oleme ta alla neelanud, see on kindlasti päev, mida me otsisime; oleme leidnud, oleme seda näinud. 2:17 Issand on teinud, mis ta oli välja mõelnud; ta on oma sõna täitnud mida ta muistsel ajal oli käskinud ta ei halasta, ja ta on rõõmustanud su vaenlast sinu üle püstita oma vastaste sarv. 2:18 Nende süda kisendas Issanda poole, oo Siioni tütre müür! pisarad voolavad kui jõgi päeval ja öösel: ära anna endale puhkust; ei lase su silmatera lakkab. 2:19 Tõuse üles, hüüa öösel: alguses valavad välja kellad su süda nagu vesi Issanda palge ees; tõsta oma käed üles! tema poole oma väikeste laste elu eest, kes nälga tunned iga tänava tipus. 2:20 Vaata, Issand, ja mõtle, kellele sa seda oled teinud! Kas naised söövad oma puuvilju ja pikad lapsed? kas preester ja prohvet tapetakse Issanda pühamus? 2:21 Noored ja vanad lebavad tänavatel maas: minu neitsid ja mu noored mehed on mõõga läbi langenud; päeval oled sa nad tapnud sinu viha; sa oled tapnud ega halastanud. 2:22 Sa oled kutsunud nagu pidulikul päeval mu hirmud ümberringi, nii et sisse Issanda viha päeval ei pääsenud ega jäänud keegi, need, mis mul on mu vaenlane on mähkinud ja üles kasvatanud.