Nutulaulud
2:1 Kuidas on Issand Siioni tütre oma pilvega katnud?
viha ja heida taevast maa peale Iisraeli ilu,
ja ta ei mäletanud oma jalgelauda oma viha päeval!
2:2 Issand on neelanud kõik Jaakobi eluasemed, aga mitte
haletseb: ta on oma vihas maha viskanud nende kindlused
Juuda tütar; ta on need maa alla toonud
saastas kuningriiki ja selle vürste.
2:3 Ta on oma ägedas vihas maha raiunud kogu Iisraeli sarve
tõmbas oma parema käe vaenlase eest tagasi ja ta põles vastu
Jaakob nagu leekiv tuli, mis neelab ümberringi.
2:4 Ta on painutanud oma vibu nagu vaenlane, ta seisis oma parema käega nagu an
vastase ja tappis tabernaaklis kõik, mis silmale meeldis
Siioni tütrest: ta valas oma raevu välja nagu tuld.
2:5 Issand oli nagu vaenlane: ta on neelanud Iisraeli, ta on neelanud
üles kõik tema paleed
Juuda tütres kasvas lein ja hädaldamine.
2:6 Ja ta on vägivaldselt ära võtnud oma telgi, nagu oleks see a
aed: ta on hävitanud oma kogunemispaigad, Issand on hävitanud
unustas Siionis pidulikud pühad ja hingamispäevad ning
põlatud oma vihas kuningat ja preestrit.
2:7 Issand on oma altari ära heitnud, ta on jälestanud oma pühamu,
ta on loovutanud oma paleede müürid vaenlase kätte; nad
on teinud häält Issanda kojas nagu pidupäeval
pidu.
2:8 Issand on otsustanud hävitada Siioni tütre müüri
on sirutanud joone välja, ta ei ole oma kätt ära võtnud
seepärast pani ta valli ja müüri nutma; nad
virelesid koos.
2:9 Tema väravad on maasse vajunud; ta on ta hävitanud ja murdnud
baarid: tema kuningas ja tema vürstid on paganate seas: seadus on nr
rohkem; ka tema prohvetid ei leia nägemust Issandalt.
2:10 Siioni tütre vanemad istuvad maa peal ja hoiavad
vaikus: nad on heitnud tolmu oma pea peale; nad on vöötatud
end kotiriides: Jeruusalemma neitsid riputavad maha
pead maapinnale.
2:11 Mu silmad jooksevad pisaratest tühjaks, mu sooled on mures, mu maks on valatud
maa peal minu rahva tütre hävitamiseks;
sest lapsed ja imetavad minestasid linnatänavatel.
2:12 Nad ütlevad oma emadele: "Kus on mais ja vein?" kui nad minestasid nagu
haavatuid linna tänavatel, kui nende hing välja valati
oma emade rüppe.
2:13 Mida ma pean sinu heaks tunnistama? millega ma võrdlen
sina, Jeruusalemma tütar? millega ma võrdun sinuga, et saaksin
lohuta sind, Siioni tütar? sest sinu rikkumine on suur nagu
meri: kes suudab sind terveks teha?
2:14 Sinu prohvetid on näinud sinu jaoks tühiseid ja rumalaid asju ja on näinud
ei avastanud su süüd, et pöörata ära su vangistus; aga näinud
sulle valekoormad ja väljasaatmise põhjused.
2:15 Kõik, kes mööduvad, plaksutavad käsi; susisevad ja vangutavad pead
Jeruusalemma tütre juures, öeldes: "Kas see on linn, mida inimesed kutsuvad?"
ilu täiuslikkus, kogu maa rõõm?
2:16 Kõik su vaenlased on su vastu suu avanud: nad susisevad ja sihisevad
krigista hambaid: nad ütlevad: 'Me oleme ta alla neelanud, see on kindlasti
päev, mida me otsisime; oleme leidnud, oleme seda näinud.
2:17 Issand on teinud, mis ta oli välja mõelnud; ta on oma sõna täitnud
mida ta muistsel ajal oli käskinud
ta ei halasta, ja ta on rõõmustanud su vaenlast sinu üle
püstita oma vastaste sarv.
2:18 Nende süda kisendas Issanda poole, oo Siioni tütre müür!
pisarad voolavad kui jõgi päeval ja öösel: ära anna endale puhkust; ei lase
su silmatera lakkab.
2:19 Tõuse üles, hüüa öösel: alguses valavad välja kellad
su süda nagu vesi Issanda palge ees; tõsta oma käed üles!
tema poole oma väikeste laste elu eest, kes nälga tunned
iga tänava tipus.
2:20 Vaata, Issand, ja mõtle, kellele sa seda oled teinud! Kas
naised söövad oma puuvilju ja pikad lapsed? kas preester ja
prohvet tapetakse Issanda pühamus?
2:21 Noored ja vanad lebavad tänavatel maas: minu neitsid ja
mu noored mehed on mõõga läbi langenud; päeval oled sa nad tapnud
sinu viha; sa oled tapnud ega halastanud.
2:22 Sa oled kutsunud nagu pidulikul päeval mu hirmud ümberringi, nii et sisse
Issanda viha päeval ei pääsenud ega jäänud keegi, need, mis mul on
mu vaenlane on mähkinud ja üles kasvatanud.