Joona
4:1 Aga Joonale ei meeldinud see väga ja ta oli väga vihane.
4:2 Ja ta palvetas Issandat ja ütles: "Issand, kas see ei olnud
minu ütlus, kui ma veel oma maal olin? Seepärast põgenesin ma enne siia
Tarsis: sest ma teadsin, et sa oled armuline Jumal ja armuline, aeglane
viha ja suurt lahkust ning kahetse kurja.
4:3 Seepärast võta nüüd, Issand, minu elu minult! sest see on
parem kui ma elan.
4:4 Siis ütles Issand: "Kas sul on hea olla vihane?"
4:5 Ja Joona läks linnast välja ja istus linna idaküljele ja
sinna tegi talle putka ja istus selle all varjus, kuni ta jõudis
vaata, mis linnast saab.
4:6 Ja Issand Jumal valmistas kõrvitsa ja laskis selle tõusta Joona kohale,
et see oleks vari ta pea kohal, et päästa teda kurbusest.
Nii rõõmustas Joona kõrvitsa üle väga.
4:7 Aga järgmisel päeval valmistas Jumal ussi, kui hommik tõusis, ja see lõi
kõrvits, et see närtsis.
4:8 Ja sündis, kui päike tõusis, et Jumal valmistas a
tugev idatuul; ja päike lõi Joona pähe, et ta
minestas ja soovis endas surra ning ütles: 'Minu jaoks on parem
surra kui elada.
4:9 Ja Jumal ütles Joonale: "Kas sul on hea olla kõrvitsa pärast vihane?" Ja tema
ütles: "Mul on hea olla vihane kuni surmani."
4:10 Siis ütles Issand: "Sul on halastanud kõrvitsa peale, mille pärast sa
ei ole tööd teinud ega kasvatanud; mis tekkis ööga ja
hukkus ööga:
4:11 Ja kas ma ei peaks säästma Niinivet, seda suurt linna, kus on rohkem kui
kuuskümmend tuhat inimest, kes ei suuda oma parema käe vahel vahet teha
ja nende vasak käsi; ja ka palju veiseid?