Joona 4:1 Aga Joonale ei meeldinud see väga ja ta oli väga vihane. 4:2 Ja ta palvetas Issandat ja ütles: "Issand, kas see ei olnud minu ütlus, kui ma veel oma maal olin? Seepärast põgenesin ma enne siia Tarsis: sest ma teadsin, et sa oled armuline Jumal ja armuline, aeglane viha ja suurt lahkust ning kahetse kurja. 4:3 Seepärast võta nüüd, Issand, minu elu minult! sest see on parem kui ma elan. 4:4 Siis ütles Issand: "Kas sul on hea olla vihane?" 4:5 Ja Joona läks linnast välja ja istus linna idaküljele ja sinna tegi talle putka ja istus selle all varjus, kuni ta jõudis vaata, mis linnast saab. 4:6 Ja Issand Jumal valmistas kõrvitsa ja laskis selle tõusta Joona kohale, et see oleks vari ta pea kohal, et päästa teda kurbusest. Nii rõõmustas Joona kõrvitsa üle väga. 4:7 Aga järgmisel päeval valmistas Jumal ussi, kui hommik tõusis, ja see lõi kõrvits, et see närtsis. 4:8 Ja sündis, kui päike tõusis, et Jumal valmistas a tugev idatuul; ja päike lõi Joona pähe, et ta minestas ja soovis endas surra ning ütles: 'Minu jaoks on parem surra kui elada. 4:9 Ja Jumal ütles Joonale: "Kas sul on hea olla kõrvitsa pärast vihane?" Ja tema ütles: "Mul on hea olla vihane kuni surmani." 4:10 Siis ütles Issand: "Sul on halastanud kõrvitsa peale, mille pärast sa ei ole tööd teinud ega kasvatanud; mis tekkis ööga ja hukkus ööga: 4:11 Ja kas ma ei peaks säästma Niinivet, seda suurt linna, kus on rohkem kui kuuskümmend tuhat inimest, kes ei suuda oma parema käe vahel vahet teha ja nende vasak käsi; ja ka palju veiseid?