Töö 27:1 Ja Iiob jätkas oma tähendamissõna ja ütles: 27:2 Tõesti, Jumal elab, kes on võtnud minult kohtuotsuse; ja Kõigevägevam, kes on ärritanud mu hinge; 27:3 Kogu selle aja on mu hing minus ja Jumala vaim on minus ninasõõrmed; 27:4 Mu huuled ei räägi kurjust ja mu keel ei räägi pettust. 27:5 Hoidku jumal, et ma teid õigeks mõistaksin: enne kui ma suren, ei eemalda ma oma ausus minu poolt. 27:6 Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda lahti, mu süda ei jäta seda tehke mulle etteheiteid, kuni ma elan. 27:7 Olgu mu vaenlane nagu õel ja kes tõuseb minu vastu nagu ülekohtune. 27:8 Sest mis lootust on silmakirjatsejal, kuigi ta on võitnud, kui Jumal? võtab ta hinge ära? 27:9 Kas Jumal kuuleb tema kisa, kui teda tabab häda? 27:10 Kas ta tunneb rõõmu Kõigevägevamast? kas ta hüüab alati Jumalat? 27:11 Ma õpetan teile Jumala käe läbi, mis on Kõigevägevama juures kas ma ei varja. 27:12 Vaata, te kõik olete seda näinud; miks te siis üldse nii olete? asjata? 27:13 See on õela mehe osa Jumala juures ja pärand rõhujad, mille nad saavad Kõigevägevamalt. 27:14 Kui tema lapsed saavad palju, siis mõõga pärast, ja tema järglased ei rahuldu leivaga. 27:15 Need, kes temast järele jäävad, maetakse surma ja tema lesknaised ei nuta. 27:16 kuigi ta kuhjab hõbedat nagu tolmu ja valmistab riideid nagu savi; 27:17 Ta võib selle ette valmistada, aga õiged panevad selle selga ja süütud jaga hõbe. 27:18 Ta ehitab oma maja nagu ööliblikas ja kui majahoidja. 27:19 Rikas heidab pikali, aga teda ei koguta: ta avab tema silmad ja ta ei ole. 27:20 Hirmud haaravad teda nagu vesi, torm varastab ta ära öö. 27:21 Idatuul kannab ta minema ja ta lahkub, ja nagu torm heidab ta oma kohalt välja. 27:22 Sest Jumal heidab tema peale ega säästa: ta närtsib põgenema tema käsi. 27:23 Mehed plaksutavad tema peale käsi ja vihisevad ta oma kohalt välja.