Töö
27:1 Ja Iiob jätkas oma tähendamissõna ja ütles:
27:2 Tõesti, Jumal elab, kes on võtnud minult kohtuotsuse; ja Kõigevägevam, kes
on ärritanud mu hinge;
27:3 Kogu selle aja on mu hing minus ja Jumala vaim on minus
ninasõõrmed;
27:4 Mu huuled ei räägi kurjust ja mu keel ei räägi pettust.
27:5 Hoidku jumal, et ma teid õigeks mõistaksin: enne kui ma suren, ei eemalda ma oma
ausus minu poolt.
27:6 Ma hoian kinni oma õigusest ega jäta seda lahti, mu süda ei jäta seda
tehke mulle etteheiteid, kuni ma elan.
27:7 Olgu mu vaenlane nagu õel ja kes tõuseb minu vastu nagu
ülekohtune.
27:8 Sest mis lootust on silmakirjatsejal, kuigi ta on võitnud, kui Jumal?
võtab ta hinge ära?
27:9 Kas Jumal kuuleb tema kisa, kui teda tabab häda?
27:10 Kas ta tunneb rõõmu Kõigevägevamast? kas ta hüüab alati Jumalat?
27:11 Ma õpetan teile Jumala käe läbi, mis on Kõigevägevama juures
kas ma ei varja.
27:12 Vaata, te kõik olete seda näinud; miks te siis üldse nii olete?
asjata?
27:13 See on õela mehe osa Jumala juures ja pärand
rõhujad, mille nad saavad Kõigevägevamalt.
27:14 Kui tema lapsed saavad palju, siis mõõga pärast, ja tema järglased
ei rahuldu leivaga.
27:15 Need, kes temast järele jäävad, maetakse surma ja tema lesknaised
ei nuta.
27:16 kuigi ta kuhjab hõbedat nagu tolmu ja valmistab riideid nagu savi;
27:17 Ta võib selle ette valmistada, aga õiged panevad selle selga ja süütud
jaga hõbe.
27:18 Ta ehitab oma maja nagu ööliblikas ja kui majahoidja.
27:19 Rikas heidab pikali, aga teda ei koguta: ta avab
tema silmad ja ta ei ole.
27:20 Hirmud haaravad teda nagu vesi, torm varastab ta ära
öö.
27:21 Idatuul kannab ta minema ja ta lahkub, ja nagu torm
heidab ta oma kohalt välja.
27:22 Sest Jumal heidab tema peale ega säästa: ta närtsib põgenema
tema käsi.
27:23 Mehed plaksutavad tema peale käsi ja vihisevad ta oma kohalt välja.