Töö 10:1 Mu hing on mu elust väsinud; ma jätan oma kaebuse enda kanda; I räägib mu hinge kibeduses. 10:2 Ma ütlen Jumalale: ära mõista mind hukka! näita mulle, miks sa võistlevad minuga. 10:3 Kas sulle on hea, kui sa rõhud, et sa põlga oma käte tööd ja paista silma peal nende nõuannetele kuri? 10:4 Kas sul on lihased silmad? või näed sa nii, nagu inimene näeb? 10:5 Kas sinu päevad on nagu inimese päevad? on sinu aastad nagu inimese päevad, 10:6 et sa uurid mu süüd ja uurid mu pattu? 10:7 Sa tead, et ma ei ole kuri; ja pole kedagi, kes suudaks toimetada sinu käest välja. 10:8 Sinu käed on mind loonud ja loonud ümberringi; ometi sina hävita mind. 10:9 Pea meeles, et sa oled mind teinud nagu savi; ja närbuma kas sa viid mind jälle põrmuks? 10:10 Kas sa pole mind välja valanud nagu piima ja kalgendanud nagu juustu? 10:11 Sa oled mind riietanud naha ja lihaga ning tarastanud mind luudega ja kõõlused. 10:12 Sa oled andnud mulle elu ja armu ning su külastus on aidanud minu vaim. 10:13 Ja need asjad oled sa oma südamesse peitnud: ma tean, et see on sina. 10:14 Kui ma pattu teen, siis sa märgid mind ja sa ei vabasta mind minu omast ülekohus. 10:15 Kui ma olen kuri, häda mulle! ja kui ma olen õige, siis ma ei tõsta pea püsti. Olen täis segadust; seepärast vaata sa minu viletsust; 10:16 Sest see kasvab. Sa jahid mind nagu äge lõvi ja jälle sina näidake end minu vastu imelisena. 10:17 Sa uuendad oma tunnistajaid minu vastu ja suurendad oma pahameelt minu peal; muutused ja sõda on minu vastu. 10:18 Miks sa siis mind üsast välja tõid? Oh kui mul oleks olnud loobus kummitusest ja ükski silm polnud mind näinud! 10:19 Ma oleksin pidanud olema, nagu ma poleks olnudki; Mind oleks pidanud kandma emakast hauani. 10:20 Kas pole minu päevi vähe? lõpeta siis ja jäta mind rahule, et ma võtan lohutage veidi, 10:21 Enne kui ma lähen, kust ma ei pöördu tagasi, isegi pimeduse maale ja surma vari; 10:22 Pimeduse maa nagu pimedus ise; ja surma varjust, ilma igasuguse korrata ja kus valgus on nagu pimedus.