Töö
10:1 Mu hing on mu elust väsinud; ma jätan oma kaebuse enda kanda; I
räägib mu hinge kibeduses.
10:2 Ma ütlen Jumalale: ära mõista mind hukka! näita mulle, miks sa
võistlevad minuga.
10:3 Kas sulle on hea, kui sa rõhud, et sa
põlga oma käte tööd ja paista silma peal nende nõuannetele
kuri?
10:4 Kas sul on lihased silmad? või näed sa nii, nagu inimene näeb?
10:5 Kas sinu päevad on nagu inimese päevad? on sinu aastad nagu inimese päevad,
10:6 et sa uurid mu süüd ja uurid mu pattu?
10:7 Sa tead, et ma ei ole kuri; ja pole kedagi, kes suudaks toimetada
sinu käest välja.
10:8 Sinu käed on mind loonud ja loonud ümberringi; ometi sina
hävita mind.
10:9 Pea meeles, et sa oled mind teinud nagu savi; ja närbuma
kas sa viid mind jälle põrmuks?
10:10 Kas sa pole mind välja valanud nagu piima ja kalgendanud nagu juustu?
10:11 Sa oled mind riietanud naha ja lihaga ning tarastanud mind luudega
ja kõõlused.
10:12 Sa oled andnud mulle elu ja armu ning su külastus on aidanud
minu vaim.
10:13 Ja need asjad oled sa oma südamesse peitnud: ma tean, et see on
sina.
10:14 Kui ma pattu teen, siis sa märgid mind ja sa ei vabasta mind minu omast
ülekohus.
10:15 Kui ma olen kuri, häda mulle! ja kui ma olen õige, siis ma ei tõsta
pea püsti. Olen täis segadust; seepärast vaata sa minu viletsust;
10:16 Sest see kasvab. Sa jahid mind nagu äge lõvi ja jälle sina
näidake end minu vastu imelisena.
10:17 Sa uuendad oma tunnistajaid minu vastu ja suurendad oma pahameelt
minu peal; muutused ja sõda on minu vastu.
10:18 Miks sa siis mind üsast välja tõid? Oh kui mul oleks olnud
loobus kummitusest ja ükski silm polnud mind näinud!
10:19 Ma oleksin pidanud olema, nagu ma poleks olnudki; Mind oleks pidanud kandma
emakast hauani.
10:20 Kas pole minu päevi vähe? lõpeta siis ja jäta mind rahule, et ma võtan
lohutage veidi,
10:21 Enne kui ma lähen, kust ma ei pöördu tagasi, isegi pimeduse maale ja
surma vari;
10:22 Pimeduse maa nagu pimedus ise; ja surma varjust,
ilma igasuguse korrata ja kus valgus on nagu pimedus.