Töö 9:1 Siis vastas Iiob ja ütles: 9:2 Ma tean, et see on tõsi, aga kuidas peaks inimene olema Jumala ees õige? 9:3 Kui ta temaga vaidleb, ei saa ta vastata talle tuhandest. 9:4 Tema on südamelt tark ja vägev, kes on ennast kõvaks teinud tema vastu ja on hästi läinud? 9:5 Kes tõstab mägesid, aga nad ei tea, kes need ümber lükkab oma vihas. 9:6 mis raputab maa ja selle sambad oma kohalt värisema. 9:7 kes käsib päikest, aga ei tõuse; ja pitseerib tähed. 9:8 Kes üksinda levitab taevast ja tallab mööda laineid Meri. 9:9 mis teeb Arkturuse, Orioni ja Plejaadide ning nende kambrid lõunasse. 9:10 kes teeb suuri tegusid, mis pole teada saanud; jah, ja imet ilma number. 9:11 Vaata, ta läheb minust mööda ja ma ei näe teda; tema läheb ka edasi, aga mina ei taju teda. 9:12 Vaata, ta võtab ära, kes võib teda takistada? kes ütleb talle: Mis kas sa ei? 9:13 Kui Jumal ei võta oma viha tagasi, siis kummardavad uhked abilised alla tema. 9:14 Kui palju vähem ma peaksin talle vastama ja valima oma sõnu arutlemiseks tema? 9:15 Kellele ma küll ei vastaks, kuigi ma oleksin õige palve minu kohtunikule. 9:16 Kui ma oleksin helistanud ja ta oleks mulle vastanud; aga ma ei usuks, et ta oli mu häält kuulda võtnud. 9:17 Sest ta murrab mind tormiga ja suurendab mu haavu väljastpoolt põhjus. 9:18 Ta ei lase mul hinge tõmmata, vaid täidab mind kibedusega. 9:19 Kui ma räägin jõust, siis vaata, ta on vägev, ja kui kohtust, siis kes seda teeb andke mulle aeg palumiseks? 9:20 Kui ma end õigustan, mõistab mu suu mu hukka; kui ma ütlen: ma olen täiuslik, see osutub mulle ka perversseks. 9:21 Kuigi ma oleksin täiuslik, ei tunneks ma oma hinge, ma põlgaksin oma elu. 9:22 See on üks asi, seepärast ma ütlesin seda: Ta hävitab täiuslikud ja õelad. 9:23 Kui nuhtlus ootamatult tapab, naerab ta kohtuprotsessi üle süütu. 9:24 Maa on antud õelate kätte, ta katab nende palged selle kohtunikud; kui ei, siis kus ja kes ta on? 9:25 Nüüd on mu päevad kiiremad kui post: nad põgenevad, nad ei näe head. 9:26 Nad on kadunud nagu kiired laevad, nagu kotkas, kes kiirustab saagiks. 9:27 Kui ma ütlen: ma unustan oma kaebuse, jätan oma raskuse ja lohutage ennast: 9:28 Ma kardan kõiki oma kurbusi, ma tean, et sa ei hoia mind kinni süütu. 9:29 Kui ma olen kuri, miks ma siis asjata vaeva näen? 9:30 Kui ma pesen end lumeveega ja ei tee oma käed kunagi nii puhtaks; 9:31 ometi viskad sa mind kraavi ja mu riided jälestavad mina. 9:32 Sest tema ei ole mees nagu mina, et mina talle vastaksin ja meie vastaks kohtumõistmiseks kokku tulla. 9:33 Meie vahel ei ole ka päevameest, kes võiks oma käe meie peale panna mõlemad. 9:34 Ta võtku oma kepp minult ära ja ärgu hirmutagu mind tema hirm! 9:35 Siis ma räägiksin ja ei kardaks teda; aga minuga see nii ei ole.