Töö
9:1 Siis vastas Iiob ja ütles:
9:2 Ma tean, et see on tõsi, aga kuidas peaks inimene olema Jumala ees õige?
9:3 Kui ta temaga vaidleb, ei saa ta vastata talle tuhandest.
9:4 Tema on südamelt tark ja vägev, kes on ennast kõvaks teinud
tema vastu ja on hästi läinud?
9:5 Kes tõstab mägesid, aga nad ei tea, kes need ümber lükkab
oma vihas.
9:6 mis raputab maa ja selle sambad oma kohalt
värisema.
9:7 kes käsib päikest, aga ei tõuse; ja pitseerib tähed.
9:8 Kes üksinda levitab taevast ja tallab mööda laineid
Meri.
9:9 mis teeb Arkturuse, Orioni ja Plejaadide ning nende kambrid
lõunasse.
9:10 kes teeb suuri tegusid, mis pole teada saanud; jah, ja imet ilma
number.
9:11 Vaata, ta läheb minust mööda ja ma ei näe teda; tema läheb ka edasi, aga mina
ei taju teda.
9:12 Vaata, ta võtab ära, kes võib teda takistada? kes ütleb talle: Mis
kas sa ei?
9:13 Kui Jumal ei võta oma viha tagasi, siis kummardavad uhked abilised alla
tema.
9:14 Kui palju vähem ma peaksin talle vastama ja valima oma sõnu arutlemiseks
tema?
9:15 Kellele ma küll ei vastaks, kuigi ma oleksin õige
palve minu kohtunikule.
9:16 Kui ma oleksin helistanud ja ta oleks mulle vastanud; aga ma ei usuks, et ta
oli mu häält kuulda võtnud.
9:17 Sest ta murrab mind tormiga ja suurendab mu haavu väljastpoolt
põhjus.
9:18 Ta ei lase mul hinge tõmmata, vaid täidab mind kibedusega.
9:19 Kui ma räägin jõust, siis vaata, ta on vägev, ja kui kohtust, siis kes seda teeb
andke mulle aeg palumiseks?
9:20 Kui ma end õigustan, mõistab mu suu mu hukka; kui ma ütlen: ma olen
täiuslik, see osutub mulle ka perversseks.
9:21 Kuigi ma oleksin täiuslik, ei tunneks ma oma hinge, ma põlgaksin oma
elu.
9:22 See on üks asi, seepärast ma ütlesin seda: Ta hävitab täiuslikud ja
õelad.
9:23 Kui nuhtlus ootamatult tapab, naerab ta kohtuprotsessi üle
süütu.
9:24 Maa on antud õelate kätte, ta katab nende palged
selle kohtunikud; kui ei, siis kus ja kes ta on?
9:25 Nüüd on mu päevad kiiremad kui post: nad põgenevad, nad ei näe head.
9:26 Nad on kadunud nagu kiired laevad, nagu kotkas, kes kiirustab
saagiks.
9:27 Kui ma ütlen: ma unustan oma kaebuse, jätan oma raskuse ja
lohutage ennast:
9:28 Ma kardan kõiki oma kurbusi, ma tean, et sa ei hoia mind kinni
süütu.
9:29 Kui ma olen kuri, miks ma siis asjata vaeva näen?
9:30 Kui ma pesen end lumeveega ja ei tee oma käed kunagi nii puhtaks;
9:31 ometi viskad sa mind kraavi ja mu riided jälestavad
mina.
9:32 Sest tema ei ole mees nagu mina, et mina talle vastaksin ja meie vastaks
kohtumõistmiseks kokku tulla.
9:33 Meie vahel ei ole ka päevameest, kes võiks oma käe meie peale panna
mõlemad.
9:34 Ta võtku oma kepp minult ära ja ärgu hirmutagu mind tema hirm!
9:35 Siis ma räägiksin ja ei kardaks teda; aga minuga see nii ei ole.