Töö 7:1 Kas inimesel pole maa peal määratud aega? pole ka tema päevad nagu palgalise päevad? 7:2 Nagu sulane igatseb varju ja nagu palgaline vaatab tema töö tasu eest: 7:3 Nõnda on mind tehtud kuude kaupa tühisust ja väsitavad ööd mulle määratud. 7:4 Kui ma heidan pikali, siis ma ütlen: millal ma tõusen ja öö möödub? ja mina olen täis viskamist siia-sinna kuni päeva koidikuni. 7:5 Mu liha on riietatud usside ja tolmukübemetega; mu nahk on katki ja vastikuks muutuda. 7:6 Mu päevad on kiiremad kui kuduja süstik ja mööduvad lootuseta. 7:7 Pidage meeles, et mu elu on tuul, mu silm ei näe enam head. 7:8 Selle silm, kes mind on näinud, ei näe mind enam, su silmad on minu peal ja ma ei ole. 7:9 Nagu pilv kaob ja kaob, nii ka see, kes läheb alla haud ei tule enam üles. 7:10 Ta ei naase enam oma majja ja tema koht ei tunne teda enam. 7:11 Seepärast ma ei hoia oma suud kinni; Ma räägin oma ahastuses vaim; Kurdan oma hinge kibeduses. 7:12 Kas ma olen meri või vaal, et paned mind valvama? 7:13 Kui ma ütlen: Mu voodi lohutab mind, mu voodi leevendab mu kurtmist; 7:14 Siis sa hirmutad mind unenägudega ja hirmutad mind nägemustega. 7:15 Nii et mu hing valib kägistamise ja surma rohkem kui mu elu. 7:16 ma jälestan seda; Ma ei elaks alati: jätke mind rahule; sest minu päevad on edevus. 7:17 Mis on inimene, et sa teda ülistad? ja et sa peaksid paned oma südame tema peale? 7:18 Ja et sa külastaksid teda igal hommikul ja prooviksid teda igal hommikul hetk? 7:19 Kui kaua sa ei lahku minu juurest ega jäta mind rahule, kuni ma neelan alla mu sülitada? 7:20 ma olen pattu teinud; mida ma pean sulle tegema, sina inimeste hoidja? miks kas sa oled pannud mind endale märgiks, nii et ma olen koormaks? mina ise? 7:21 Ja miks sa ei anna andeks mu üleastumisi ega võta minu oma ära? ülekohus? sest nüüd magan ma tolmu sees; ja sa otsid mind sisse hommikul, aga ma ei ole.