Töö
7:1 Kas inimesel pole maa peal määratud aega? pole ka tema päevad
nagu palgalise päevad?
7:2 Nagu sulane igatseb varju ja nagu palgaline vaatab
tema töö tasu eest:
7:3 Nõnda on mind tehtud kuude kaupa tühisust ja väsitavad ööd
mulle määratud.
7:4 Kui ma heidan pikali, siis ma ütlen: millal ma tõusen ja öö möödub? ja mina
olen täis viskamist siia-sinna kuni päeva koidikuni.
7:5 Mu liha on riietatud usside ja tolmukübemetega; mu nahk on katki ja
vastikuks muutuda.
7:6 Mu päevad on kiiremad kui kuduja süstik ja mööduvad lootuseta.
7:7 Pidage meeles, et mu elu on tuul, mu silm ei näe enam head.
7:8 Selle silm, kes mind on näinud, ei näe mind enam, su silmad on
minu peal ja ma ei ole.
7:9 Nagu pilv kaob ja kaob, nii ka see, kes läheb alla
haud ei tule enam üles.
7:10 Ta ei naase enam oma majja ja tema koht ei tunne teda
enam.
7:11 Seepärast ma ei hoia oma suud kinni; Ma räägin oma ahastuses
vaim; Kurdan oma hinge kibeduses.
7:12 Kas ma olen meri või vaal, et paned mind valvama?
7:13 Kui ma ütlen: Mu voodi lohutab mind, mu voodi leevendab mu kurtmist;
7:14 Siis sa hirmutad mind unenägudega ja hirmutad mind nägemustega.
7:15 Nii et mu hing valib kägistamise ja surma rohkem kui mu elu.
7:16 ma jälestan seda; Ma ei elaks alati: jätke mind rahule; sest minu päevad on
edevus.
7:17 Mis on inimene, et sa teda ülistad? ja et sa peaksid
paned oma südame tema peale?
7:18 Ja et sa külastaksid teda igal hommikul ja prooviksid teda igal hommikul
hetk?
7:19 Kui kaua sa ei lahku minu juurest ega jäta mind rahule, kuni ma neelan
alla mu sülitada?
7:20 ma olen pattu teinud; mida ma pean sulle tegema, sina inimeste hoidja? miks
kas sa oled pannud mind endale märgiks, nii et ma olen koormaks?
mina ise?
7:21 Ja miks sa ei anna andeks mu üleastumisi ega võta minu oma ära?
ülekohus? sest nüüd magan ma tolmu sees; ja sa otsid mind sisse
hommikul, aga ma ei ole.