Jeremija
24:1 Jehoova näitas mulle ja vaata, kaks viigikorvi pandi viigimarjade ette.
Jehoova tempel, pärast seda, kui Paabeli kuningas Nebukadnetsar oli
viis vangi Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja, ja
Juuda vürstid koos puuseppade ja seppadega Jeruusalemmast,
ja toonud nad Babüloni.
24:2 Ühes korvis olid väga head viigimarjad, nagu esmaküpsed viigimarjad.
ja teises korvis olid väga ulakad viigimarjad, mida ei saanud süüa,
nad olid nii halvad.
24:3 Siis ütles Issand mulle: "Mida sa näed, Jeremija?" Ja ma ütlesin: Viigimarjad;
head viigimarjad, väga head; ja kurja, väga kurja, mida ei saa süüa,
nad on nii kurjad.
24:4 Jälle tuli mulle Issanda sõna, öeldes:
24:5 Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal; Nagu need head viigimarjad, nii ka mina
tunnista neid, kes on viidud Juuda vangi, kes mul on
saadeti siit kaldealaste maale nende hüvanguks.
24:6 Sest ma pööran oma silmad nende peale ja toon nad tagasi
sellele maale ja ma ehitan need, mitte ei lammuta; ja ma teen
istutada neid, mitte ära kitkuda.
24:7 Ja ma annan neile südame, et nad tunneksid mind, et mina olen Issand, ja nemad
on minu rahvas ja mina olen nende Jumal, sest nad pöörduvad tagasi
mind kogu südamest.
24:8 Ja nagu kurjad viigimarjad, mida ei saa süüa, on nad nii kurjad; kindlasti
nõnda ütleb Issand: Nõnda annan ma Juuda kuninga Sidkija ja tema omad
vürstid ja Jeruusalemma jäänused, kes jäävad sellele maale, ja
need, kes elavad Egiptusemaal:
24:9 Ja ma annan nad minema viia kõigisse maa kuningriikidesse
nende kahju eest, olla etteheide ja vanasõna, mõnitus ja needus
kõik kohad, kuhu ma nendega sõidan.
24:10 Ja ma saadan nende sekka mõõga, nälja ja katku,
kuni nad hävitatakse sellelt maalt, mille ma neile andsin
nende isad.