Jeremija
10:1 Kuulake sõna, mida Issand teile räägib, Iisraeli sugu!
10:2 Nõnda ütleb Issand: Ärge õppige paganate teed ja ärge olge!
jahmunud taevamärkidest; sest paganad on nende pärast kohkunud.
10:3 Sest rahva kombed on tühised, sest üks raiutakse puust
mets, töömehe kätetöö, kirvega.
10:4 Nad kaunistavad selle hõbeda ja kullaga; nad kinnitavad selle naeltega ja
haamritega, et see ei liiguks.
10:5 Nad on sirged nagu palm, aga ei räägi, nad peavad olema
kanda, sest nad ei saa minna. Ärge kartke neid; sest nad ei saa seda teha
kurja, samuti ei ole neil hea teha.
10:6 Sest pole ühtki sinu sarnast, Issand; sa oled suurepärane ja
su nimi on suure jõuga.
10:7 Kes ei kardaks sind, rahvaste kuningas? sest see teeb seda sulle
kuuluda: kuna kõigi rahvaste tarkade seas ja sisse
kõik nende kuningriigid, pole sinusarnast.
10:8 Aga nad on täiesti jõhkrad ja rumalad, see on õpetus
edevused.
10:9 Taldrikutesse laotatud hõbedat tuuakse Tarsisest ja kulda Uphasist,
töömehe töö ja asutaja käte töö: sinine ja
lilla on nende riietus: need kõik on kavalate meeste töö.
10:10 Aga Issand on tõeline Jumal, ta on elav Jumal ja igavene
kuningas: tema viha pärast väriseb maa ja rahvaid ei ole
suudab oma nördimust taluda.
10:11 Ütle neile nõnda: Jumalad, kes ei ole loonud taevast ja
maa peal, isegi nemad hävivad maa pealt ja nende alt
taevas.
10:12 Ta on loonud maa oma väega, ta on rajanud maailma
oma tarkust ja taevad oma äranägemise järgi välja sirutanud.
10:13 Kui ta lausub oma häält, on vees palju vett
taevast ja ta laseb aurud tõusta taeva otstest
maa; ta teeb välke vihmaga ja toob välja tuule
tema aaretest.
10:14 Iga inimene on oma teadmistes jõhker, iga asutaja on segaduses
raiutud kuju, sest tema sulakuju on vale ja seda ei ole
neisse hingata.
10:15 Nad on edevus ja eksitus nende külastamise ajal
nad hukkuvad.
10:16 Jaakobi osa ei ole nende sarnane, sest tema on kõigi esimene
asjad; ja Iisrael on tema pärisosa kepp, vägede Issand on
tema nimi.
10:17, linnuse elanik, kogu oma kaup maalt kokku!
10:18 Sest nõnda ütleb Jehoova: Vaata, ma heidan välja maa elanikud.
maale kohe ja ahastab neid, et nad seda nii leiaksid.
10:19 Häda mulle oma haigetsaamise pärast! mu haav on raske, aga ma ütlesin: Tõesti, see on a
leina ja ma pean seda taluma.
10:20 Minu telk on rikutud ja kõik mu nöörid on katki, mu lapsed on
minust on lahkunud, aga neid ei ole
enam telki ja oma kardinaid üles panna.
10:21 Sest pastorid on jõhkraks muutunud ega ole otsinud Issandat.
seepärast ei lähe neil edu ja kõik nende karjad saavad hakkama
hajutatud.
10:22 Vaata, kostab müra ja suur müra.
põhjamaale, et muuta Juuda linnad lagedaks ja koopasse
draakonid.
10:23 Issand, ma tean, et inimese tee ei ole temas eneses, see ei ole inimeses
kes kõnnib oma samme suunama.
10:24 Issand, paranda mind, kuid õige otsusega; mitte oma vihas, et sa ei saaks
vii mind tühjaks.
10:25 Vala oma viha paganate peale, kes sind ei tunne, ja nende peale
suguvõsad, kes ei hüüa appi sinu nime, sest nad on Jaakobi ära söönud
neelasid ta ära ja hävitasid ta ning muutsid ta eluaseme lagedaks.