Jeremija 10:1 Kuulake sõna, mida Issand teile räägib, Iisraeli sugu! 10:2 Nõnda ütleb Issand: Ärge õppige paganate teed ja ärge olge! jahmunud taevamärkidest; sest paganad on nende pärast kohkunud. 10:3 Sest rahva kombed on tühised, sest üks raiutakse puust mets, töömehe kätetöö, kirvega. 10:4 Nad kaunistavad selle hõbeda ja kullaga; nad kinnitavad selle naeltega ja haamritega, et see ei liiguks. 10:5 Nad on sirged nagu palm, aga ei räägi, nad peavad olema kanda, sest nad ei saa minna. Ärge kartke neid; sest nad ei saa seda teha kurja, samuti ei ole neil hea teha. 10:6 Sest pole ühtki sinu sarnast, Issand; sa oled suurepärane ja su nimi on suure jõuga. 10:7 Kes ei kardaks sind, rahvaste kuningas? sest see teeb seda sulle kuuluda: kuna kõigi rahvaste tarkade seas ja sisse kõik nende kuningriigid, pole sinusarnast. 10:8 Aga nad on täiesti jõhkrad ja rumalad, see on õpetus edevused. 10:9 Taldrikutesse laotatud hõbedat tuuakse Tarsisest ja kulda Uphasist, töömehe töö ja asutaja käte töö: sinine ja lilla on nende riietus: need kõik on kavalate meeste töö. 10:10 Aga Issand on tõeline Jumal, ta on elav Jumal ja igavene kuningas: tema viha pärast väriseb maa ja rahvaid ei ole suudab oma nördimust taluda. 10:11 Ütle neile nõnda: Jumalad, kes ei ole loonud taevast ja maa peal, isegi nemad hävivad maa pealt ja nende alt taevas. 10:12 Ta on loonud maa oma väega, ta on rajanud maailma oma tarkust ja taevad oma äranägemise järgi välja sirutanud. 10:13 Kui ta lausub oma häält, on vees palju vett taevast ja ta laseb aurud tõusta taeva otstest maa; ta teeb välke vihmaga ja toob välja tuule tema aaretest. 10:14 Iga inimene on oma teadmistes jõhker, iga asutaja on segaduses raiutud kuju, sest tema sulakuju on vale ja seda ei ole neisse hingata. 10:15 Nad on edevus ja eksitus nende külastamise ajal nad hukkuvad. 10:16 Jaakobi osa ei ole nende sarnane, sest tema on kõigi esimene asjad; ja Iisrael on tema pärisosa kepp, vägede Issand on tema nimi. 10:17, linnuse elanik, kogu oma kaup maalt kokku! 10:18 Sest nõnda ütleb Jehoova: Vaata, ma heidan välja maa elanikud. maale kohe ja ahastab neid, et nad seda nii leiaksid. 10:19 Häda mulle oma haigetsaamise pärast! mu haav on raske, aga ma ütlesin: Tõesti, see on a leina ja ma pean seda taluma. 10:20 Minu telk on rikutud ja kõik mu nöörid on katki, mu lapsed on minust on lahkunud, aga neid ei ole enam telki ja oma kardinaid üles panna. 10:21 Sest pastorid on jõhkraks muutunud ega ole otsinud Issandat. seepärast ei lähe neil edu ja kõik nende karjad saavad hakkama hajutatud. 10:22 Vaata, kostab müra ja suur müra. põhjamaale, et muuta Juuda linnad lagedaks ja koopasse draakonid. 10:23 Issand, ma tean, et inimese tee ei ole temas eneses, see ei ole inimeses kes kõnnib oma samme suunama. 10:24 Issand, paranda mind, kuid õige otsusega; mitte oma vihas, et sa ei saaks vii mind tühjaks. 10:25 Vala oma viha paganate peale, kes sind ei tunne, ja nende peale suguvõsad, kes ei hüüa appi sinu nime, sest nad on Jaakobi ära söönud neelasid ta ära ja hävitasid ta ning muutsid ta eluaseme lagedaks.