Judith 5:1 Siis teatati sellest Holofernesele, väepealikule Kinnitage, et Iisraeli lapsed olid sõjaks valmistunud ja vaikinud mägede käigud ja kindlustanud kõik mägede tipud kõrged künkad ja seadnud takistusi võitlusriikides: 5:2 Selle peale ta vihastas väga ja kutsus kõik Moabi vürstid ja Ammoni kaptenid ja kõik mereäärse maavalitsejad, 5:3 Ja ta ütles neile: "Öelge mulle nüüd, Kanaani pojad, kes see rahvas!" on see, kes elab mägismaal, ja mis on need linnad elama ja kui palju on nende sõjaväge ja kus nad on võim ja jõud ja milline kuningas on nende üle seatud või nende kapten armee; 5:4 Ja miks nad on otsustanud mitte tulla mulle vastu, rohkem kui kõik? lääne elanikud. 5:5 Siis ütles Ahhior, kõigi ammonlaste pealik: "Las mu isand nüüd kuule sõna oma sulase suust ja ma kuulutan sulle tõde selle rahva kohta, kes elab sinu lähedal, ja elab mägistel aladel ja sealt ei tule välja valet su sulase suu. 5:6 See rahvas on kaldealaste järeltulija: 5:7 Ja nad elasid siiamaani Mesopotaamias, sest nad ei tahtnud järgige oma vanemate jumalaid, kes olid Kaldea maal. 5:8 Sest nad jätsid maha oma esivanemate tee ja kummardasid Jumalat taevas, Jumal, keda nad tundsid, ja nad ajasid nad välja tema palge eest oma jumalaid ja nad põgenesid Mesopotaamiasse ja elasid seal palju päevadel. 5:9 Siis käskis nende Jumal neil lahkuda kohast, kus nad olid elasid võõrsil ja läksid Kanaanimaale, kus nad elasid ja neid suurendati kulla ja hõbedaga ning suure hulga karjaga. 5:10 Aga kui nälg kattis kogu Kanaanimaa, läksid nad alla Egiptuses ja elasid seal võõrana, kuni nad said toitu, ja said sinna suur rahvahulk, nii et nende rahvast ei saanud loendada. 5:11 Seepärast tõusis Egiptuse kuningas nende vastu ja käitus kavalalt nendega ja alandas need telliskivitööga ja tegi need orjad. 5:12 Siis nad hüüdsid oma Jumala poole ja ta lõi kogu Egiptuse maa parandamatud nuhtlused: nõnda ajasid egiptlased nad silmist välja. 5:13 Ja Jumal kuivatas Punase mere nende ees, 5:14 ja tõi nad Siina ja Cades-Barne'i mäele ning viskas välja kõik, mis elas kõrbes. 5:15 Ja nad elasid emorlaste maal ja hävitati nende poolt Jõudsid kõik Eseboni ja läksid üle Jordani oma valdusse mägine riik. 5:16 Ja nad ajasid enda ette kanaanlased, fereslased, jebuuslased, sükeemid ja kõik gergeslased, ja nad elasid sisse see riik mitu päeva. 5:17 Ja kuigi nad ei teinud pattu oma Jumala ees, läks neil hästi, sest Jumal, kes vihkab ülekohut, oli nendega. 5:18 Aga kui nad lahkusid teelt, mille ta neile määras, siis nad olid hävitati paljudes lahingutes väga valusalt ja viidi vangideks maale see ei kuulunud neile ja nende Jumala tempel heideti neile maa ja nende linnad vallutasid vaenlased. 5:19 Aga nüüd on nad pöördunud tagasi oma Jumala juurde ja tõusnud paikadest üles kuhu nad olid hajutatud ja on vallutanud Jeruusalemma, kus nende oma pühamu on ja istuvad mägisel maal; sest see oli kõle. 5:20 Nüüd, mu isand ja maavalitseja, kui selles on eksitust inimesed ja nad patustavad oma Jumala vastu, mõelgem, et see juhtub olgu nende hukatus ja mingem üles ja me saame neist jagu. 5:21 Aga kui nende rahva seas ei ole ülekohut, siis mingu mu isand nüüd mööda, et nende Issand ei kaitseks neid ja nende Jumal ei oleks nende jaoks, ja meist ei saaks a etteheiteid kogu maailma ees. 5:22 Ja kui Ahior oli need kõned lõpetanud, tõusis kogu rahvas püsti telgi ümber nurisesid ja Holofernese pealikud mehed ja kõik see, kes elas mere ääres ja Moabis, ütles, et ta tapab ta. 5:23 Sest nad ütlevad, et me ei karda laste nägu Iisrael: sest vaata, see on rahvas, kellel pole jõudu ega jõudu a tugev lahing 5:24 Nüüd, isand Holofernes, läheme me üles ja nad saavad saagiks kogu su armee ära söödaks.