Jesaja
63:1 Kes see on, kes tuleb Edomist värvitud rõivastega Bosrast? see
mis on hiilgav tema riietuses, reisides oma suurejoonelisuses
jõudu? Mina, kes räägin õiglaselt, olen vägev päästma.
63:2 Mispärast sa oled oma rõivastes punane ja su rõivad on tema sarnased
tallab veinirasva sisse?
63:3 ma olen üksi veinipressi tallanud; ja inimeste seast polnud kedagi
minuga, sest ma tallan neid oma vihas ja tallan neid omas
raev; ja nende verd piserdatakse mu rõivastele ja ma teen seda
määrige kõik mu riided ära.
63:4 Sest kättemaksupäev on mu südames ja mu lunastatute aasta
on tulnud.
63:5 Ja ma vaatasin, aga polnud kedagi, kes aitaks; ja ma mõtlesin, et see on olemas
mitte keegi, kes toetaks; seepärast tõi mu enda käsivars mulle pääste; ja minu
viha, see toetas mind.
63:6 Ja ma tallan oma vihas rahva maha ja jootan nad sisse
mu raev ja ma toon nende jõu maa peale.
63:7 Ma mainin Issanda heldust ja tema kiitust.
ISSAND, kõige selle järgi, mis ISSAND on meile andnud, ja kõige suure järgi
headus Iisraeli soo vastu, mille ta on neile andnud
tema halastuse ja tema paljususe järgi
armastav lahkus.
63:8 Sest ta ütles: "Tõesti, see on minu rahvas, lapsed, kes ei valeta
ta oli nende Päästja.
63:9 Kõigis nende viletsuses oli teda vaevatud ja tema ligiolu ingel
päästis nad: oma armastuses ja halastuses lunastas ta nad; ja ta paljas
ja kandis neid kõik vanad päevad.
63:10 Aga nad hakkasid mässama ja ärritasid Tema Püha Vaimu, mistõttu ta pöördus
olla nende vaenlane ja ta sõdis nende vastu.
63:11 Siis ta meenutas muistseid aegu, Moosest ja tema rahvast, öeldes: Kus!
on see, kes tõi nad merest välja koos oma karjasega
kari? kus on see, kes pani temasse oma püha vaimu?
63:12 See juhtis neid Moosese paremast käest oma hiilgava käega, jagades
vesi nende ees, et teha endale igavene nimi?
63:13 See viis nad läbi sügavuse nagu hobune kõrbes, et nad
ei peaks komistama?
63:14 Otsekui metsaline läheb alla orgu, põhjustas Issanda Vaim ta
puhkama: nii juhtisid sa oma rahvast, et teha endale auline nimi.
63:15 Vaata taevast alla ja vaata oma pühaduse paigast
ja su hiilgusest: kus on su innukus ja vägi, hääl?
sinu südamest ja halastusest minu vastu? kas nad on vaoshoitud?
63:16 Kahtlemata oled sina meie isa, kuigi Aabraham ei tunne meist midagi ja
Iisrael ei tunnista meid: sina, Issand, oled meie isa, meie lunastaja;
sinu nimi on igavesest ajast.
63:17 Issand, miks sa panid meid eksima oma teedelt ja tegid meie tee kõvaks
süda sinu hirmust? Tule tagasi oma sulaste, oma suguharude pärast
pärand.
63:18 Sinu pühaduse rahvas on seda vaid veidi aega omanud: meie
vastased on su pühamu maha tallanud.
63:19 Me oleme sinu, sa ei ole kunagi nende üle valitsenud; neile ei helistatud
sinu nimi.