Jesaja 63:1 Kes see on, kes tuleb Edomist värvitud rõivastega Bosrast? see mis on hiilgav tema riietuses, reisides oma suurejoonelisuses jõudu? Mina, kes räägin õiglaselt, olen vägev päästma. 63:2 Mispärast sa oled oma rõivastes punane ja su rõivad on tema sarnased tallab veinirasva sisse? 63:3 ma olen üksi veinipressi tallanud; ja inimeste seast polnud kedagi minuga, sest ma tallan neid oma vihas ja tallan neid omas raev; ja nende verd piserdatakse mu rõivastele ja ma teen seda määrige kõik mu riided ära. 63:4 Sest kättemaksupäev on mu südames ja mu lunastatute aasta on tulnud. 63:5 Ja ma vaatasin, aga polnud kedagi, kes aitaks; ja ma mõtlesin, et see on olemas mitte keegi, kes toetaks; seepärast tõi mu enda käsivars mulle pääste; ja minu viha, see toetas mind. 63:6 Ja ma tallan oma vihas rahva maha ja jootan nad sisse mu raev ja ma toon nende jõu maa peale. 63:7 Ma mainin Issanda heldust ja tema kiitust. ISSAND, kõige selle järgi, mis ISSAND on meile andnud, ja kõige suure järgi headus Iisraeli soo vastu, mille ta on neile andnud tema halastuse ja tema paljususe järgi armastav lahkus. 63:8 Sest ta ütles: "Tõesti, see on minu rahvas, lapsed, kes ei valeta ta oli nende Päästja. 63:9 Kõigis nende viletsuses oli teda vaevatud ja tema ligiolu ingel päästis nad: oma armastuses ja halastuses lunastas ta nad; ja ta paljas ja kandis neid kõik vanad päevad. 63:10 Aga nad hakkasid mässama ja ärritasid Tema Püha Vaimu, mistõttu ta pöördus olla nende vaenlane ja ta sõdis nende vastu. 63:11 Siis ta meenutas muistseid aegu, Moosest ja tema rahvast, öeldes: Kus! on see, kes tõi nad merest välja koos oma karjasega kari? kus on see, kes pani temasse oma püha vaimu? 63:12 See juhtis neid Moosese paremast käest oma hiilgava käega, jagades vesi nende ees, et teha endale igavene nimi? 63:13 See viis nad läbi sügavuse nagu hobune kõrbes, et nad ei peaks komistama? 63:14 Otsekui metsaline läheb alla orgu, põhjustas Issanda Vaim ta puhkama: nii juhtisid sa oma rahvast, et teha endale auline nimi. 63:15 Vaata taevast alla ja vaata oma pühaduse paigast ja su hiilgusest: kus on su innukus ja vägi, hääl? sinu südamest ja halastusest minu vastu? kas nad on vaoshoitud? 63:16 Kahtlemata oled sina meie isa, kuigi Aabraham ei tunne meist midagi ja Iisrael ei tunnista meid: sina, Issand, oled meie isa, meie lunastaja; sinu nimi on igavesest ajast. 63:17 Issand, miks sa panid meid eksima oma teedelt ja tegid meie tee kõvaks süda sinu hirmust? Tule tagasi oma sulaste, oma suguharude pärast pärand. 63:18 Sinu pühaduse rahvas on seda vaid veidi aega omanud: meie vastased on su pühamu maha tallanud. 63:19 Me oleme sinu, sa ei ole kunagi nende üle valitsenud; neile ei helistatud sinu nimi.