Jesaja
6:1 Sel aastal, mil kuningas Ussija suri, nägin ma ka Issandat istumas a
troon, kõrge ja üles tõstetud, ja tema rong täitis templi.
6:2 Selle kohal seisid seeravid: igaühel oli kuus tiiba; kahega ta
kattis oma näo ja kahega ta kattis jalad ja kahega ta
lendas.
6:3 Ja üks hüüdis teisele ja ütles: "Püha, püha, püha on Issanda
väed: kogu maa on täis tema hiilgust.
6:4 Ja uksepostid liikusid hüüdja hääle peale, ja
maja oli suitsu täis.
6:5 Siis ma ütlesin: "Häda mulle! sest ma olen tühi; sest ma olen roojane mees
huuled ja ma elan rüvedate huultega rahva keskel, minu oma
silmad on näinud Kuningat, vägede Issandat.
6:6 Siis lendas minu juurde üks seeravi, kellel oli käes elav süsi,
mille ta oli tangidega altarilt võtnud:
6:7 Ja ta pani selle mu suu peale ja ütles: "Vaata, see puudutas su huuli!"
ja su süü võetakse ära ja su patt puhastatakse.
6:8 Ma kuulsin ka Issanda häält ütlevat: Keda ma saadan ja kelle
läheb meile järele? Siis ma ütlesin: Siin ma olen; saada mulle.
6:9 Ja ta ütles: "Minge ja öelge sellele rahvale: Kuulake, aga mõistke!"
mitte; ja te näete tõesti, aga ärge märkake.
6:10 Tehke selle rahva süda paksuks, tehke nende kõrvad raskeks ja sulgege
nende silmad; et nad ei näeks oma silmadega ja ei kuuleks oma kõrvadega, ja
mõistke oma südamega, pöörduge ja saage terveks.
6:11 Siis ma ütlesin: "Issand, kui kauaks?" Ja ta vastas: 'Kuni linnad raisku lähevad.'
ilma elanikuta ja majad ilma inimesteta ja maa jäägu täielikult
mahajäetud,
6:12 Ja Issand on viinud inimesed kaugele ja seal on suur mahajätmine
keset maad.
6:13 Aga selles on veel kümnendik ja see tuleb tagasi ja süüakse ära.
nagu teil puu ja kui tamm, mille aines on neis, kui nad
heitma nende lehti, nii et püha seeme on selle aine.