Genesis
27:1 Ja sündis, et kui Iisak sai vanaks ja ta silmad olid tuhmid, siis nii
et ta ei näinud, kutsus ta oma vanema poja Eesavi ja ütles talle:
Mu poeg: ja ta ütles talle: Vaata, siin ma olen.
27:2 Ja ta ütles: "Vaata, ma olen vana, ma ei tea oma surmapäeva.
27:3 Seepärast võta nüüd, palun, oma relvad, oma värinad ja vibu,
ja minge väljale ja viige mulle ulukiliha;
27:4 Ja valmistage mulle maitsvat liha, mida ma armastan, ja tooge see mulle, et ma saaksin
sööma; et mu hing õnnistaks sind enne, kui ma suren.
27:5 Ja Rebeka kuulis, kuidas Iisak oma poja Eesaviga rääkis. Ja Eesav läks
põldu hirveliha küttimiseks ja toomiseks.
27:6 Ja Rebeka rääkis oma poja Jaakobiga, öeldes: Vaata, ma kuulsin su isa
räägi oma venna Eesaviga, öeldes:
27:7 Tooge mulle hirveliha ja valmistage mulle maitsvat liha, et ma saaksin süüa ja õnnistada
sina Issanda ees enne minu surma.
27:8 Nüüd, mu poeg, kuula mu häält vastavalt sellele, mida ma käsin
sina.
27:9 Mine nüüd karja juurde ja too mulle sealt kaks head poega
kitsed; ja ma teen neist maitsvat liha sinu isale, nagu temagi
armastan:
27:10 Ja sina too see oma isale, et ta saaks süüa ja
õnnistagu sind enne tema surma.
27:11 Ja Jaakob ütles oma emale Rebekale: "Vaata, mu vend Eesav on karvane.
mees, ja ma olen sile mees:
27:12 Võib-olla tunneb mu isa mind ja ma näin talle nagu a
petis; ja ma toon enda peale needuse, mitte õnnistuse.
27:13 Ja ta ema ütles talle: "Ole minu peale su needus, mu poeg, kuula ainult mu käsku
hääl ja mine too mulle need.
27:14 Ja ta läks, tõi ja tõi need oma emale ja oma emale
valmistas soolast liha, nagu ta isa armastas.
27:15 Ja Rebeka võttis ilusad riided oma vanemalt pojalt Eesavilt, kes oli koos
ta majja ja pani need oma nooremale pojale Jaakobile peale:
27:16 Ja ta pani kitsepoegade nahad tema kätele ja peale
ta sile kael:
27:17 Ja ta andis maitsva liha ja leiva, mille ta oli valmistanud,
tema poja Jaakobi kätte.
27:18 Ja ta tuli oma isa juurde ja ütles: "Minu isa!" Ja ta ütles: "Siin olen!"
I; kes sa oled, mu poeg?
27:19 Ja Jaakob ütles oma isale: "Mina olen Eesav, su esmasündinu!" ma olen teinud
nagu sa mulle käskisid: tõuse üles, istu ja söö minu omast
hirveliha, et su hing mind õnnistaks.
27:20 Ja Iisak ütles oma pojale: "Kuidas sa oled selle nii leidnud?
ruttu, mu poeg? Ja ta ütles: 'Sest Issand, su Jumal, tõi selle mulle.
27:21 Ja Iisak ütles Jaakobile: "Tule ligi, et ma tunneksin sind!"
mu poeg, olenemata sellest, kas sa oled mu poeg Eesav või mitte.
27:22 Ja Jaakob astus oma isa Iisaki juurde; ja ta tundis teda ja ütles:
Hääl on Jaakobi hääl, aga käed on Eesavi käed.
27:23 Ja ta ei mõistnud teda, sest ta käed olid karvased nagu ta vend
Eesavi käed: nii ta õnnistas teda.
27:24 Ja ta küsis: "Kas sina oled mu poeg Eesav?" Ja ta ütles: Olen.
27:25 Ja ta ütles: "Too see mulle ligi ja ma söön oma poja hirvelihast!"
et mu hing sind õnnistaks. Ja ta tõi selle talle lähedale ja ta tegigi
söö ja ta tõi talle veini ja ta jõi.
27:26 Ja tema isa Iisak ütles talle: "Tule nüüd ligi ja suudle mind, mu poeg!"
27:27 Ja ta astus ligi ja suudles teda ning ta tundis oma lõhna
riided ja õnnistas teda ning ütles: 'Vaata, mu poja lõhn on nagu poja lõhn
välja lõhn, mida ISSAND on õnnistanud:
27:28 Seepärast andku Jumal sulle taeva kastet ja taeva paksust
maa ja palju maisi ja veini:
27:29 Inimesed teenigu sind ja rahvad kummardagu sind; ole oma isand
vennad, teie ema pojad kummardagu teie ees! Neetud olgu kõik!
kes sind neab, ja õnnistatud olgu see, kes sind õnnistab.
27:30 Ja sündis, niipea kui Iisak oli lõpetanud Jaakobi õnnistamise,
ja Jaakob oli veel napilt oma isa Iisaki juurest välja läinud,
et tema vend Eesav tuli jahilt.
27:31 Ja ta oli valmistanud ka maitsvat liha ja tõi selle oma isale ja
ütles oma isale: 'Tõuse mu isa ja söö oma poja hirvelihast!
et su hing mind õnnistaks.
27:32 Ja tema isa Iisak küsis temalt: "Kes sa oled?" Ja ta ütles: 'Mina olen sinu oma
poeg, su esmasündinu Eesav.
27:33 Ja Iisak värises väga ja ütles: "Kes?" kus ta see on
ta on võtnud hirveliha ja toonud selle mulle, ja ma olen kõike enne söönud
kas sa tulid ja oled teda õnnistanud? jah, ja teda õnnistatakse.
27:34 Ja kui Eesav kuulis oma isa sõnu, kisendas ta suure häälega
ülimalt kibe kisa ja ütles oma isale: Õnnista mind, ka mind!
Oh mu isa.
27:35 Ja ta ütles: "Su vend tuli kavalalt ja võttis su ära."
õnnistus.
27:36 Ja ta ütles: "Eks teda kutsuta õigesti Jaakob?" sest ta on mind välja tõrjunud
need kaks korda: ta võttis minult esmasünniõiguse; ja vaata, nüüd on tal käes
võttis mu õnnistuse ära. Ja ta ütles: 'Kas sa pole endale õnnistust jätnud?
minule?
27:37 Ja Iisak vastas ja ütles Eesavile: Vaata, ma olen ta teinud sinu isandaks!
ja kõik ta vennad olen ma andnud talle sulasteks; ja maisiga ja
veiniga olen ma teda toitnud. Ja mis ma nüüd pean sinuga tegema, mu poeg?
27:38 Ja Eesav ütles oma isale: "Kas sul on ainult üks õnnistus, mu isa?"
õnnista mind, isegi mind, mu isa. Ja Eesav tõstis oma häält ja
nuttis.
27:39 Ja tema isa Iisak vastas ja ütles talle: Vaata, su eluase
on maa rasv ja taeva kaste ülalt;
27:40 Ja oma mõõgast sa elad ja teenid oma venda; ja see
sünnib, kui sa saad võimu, siis sa saad
murra tema ike oma kaelast.
27:41 Ja Eesav vihkas Jaakobit oma isa õnnistuse pärast
õnnistas teda ja Eesav ütles oma südames: "Minu leinapäevad!"
isa on käepärast; siis ma tapan oma venna Jaakobi.
27:42 Ja need tema vanema poja Eesavi sõnad räägiti Rebekale ja ta läkitas
ja kutsus oma noorema poja Jaakobi ning ütles talle: 'Vaata, su vend!'
Eesav, kes sind puudutab, lohutab ennast, tahtes sind tappa.
27:43 Nüüd, mu poeg, kuula mu häält! ja tõuse üles, põgene mu Laabani juurde!
vend Haranile;
27:44 ja jää tema juurde paar päeva, kuni su venna raev taandub;
27:45 Kuni su venna viha pöördub sinust eemale ja ta unustab selle, mis
sa oled talle teinud. Siis ma saadan ja toon su sealt ära. Miks!
kas ma peaksin ka teist ühe päevaga ilma jääma?
27:46 Ja Rebeka ütles Iisakile: "Ma olen oma elust väsinud selle pärast."
Heti tütred: kui Jaakob võtab Heti tütardest naise, siis sellise
nagu need, kes on maa tütardest, mis kasu on minu elust?
kas mina?