Hesekiel
12:1 Ka mulle tuli Issanda sõna:
12:2 Inimesepoeg, sa elad keset mässavat koda, mis
silmad näha ja mitte näha; neil on kõrvad kuulda, aga nad ei kuule
on mässumeelne maja.
12:3 Seepärast, inimesepoeg, valmista endale kraam äravõtmiseks ja võta ära
päeval nende silmis; ja sina viid oma paigast teise
koht nende silmis: võib-olla nad kaaluvad, kuigi nad on a
mässumeelne maja.
12:4 Siis tood sa oma asjad päeval nende silme all välja nagu asjad
ja sa lähed välja õhtuti nende silme all, nagu nemadki
mis lähevad vangistusse.
12:5 Kaeva nende silme all läbi müüri ja vii läbi.
12:6 Nende silme all kannad sa seda oma õlgadel ja kannad edasi
hämaruses: sa kata oma nägu, et sa ei näeks
maa, sest ma olen pannud su märgiks Iisraeli soole.
12:7 Ja ma tegin nii, nagu mind kästi: ma tõin oma asjad välja päeval, nagu
kraami vangistuse jaoks ja isegi kaevasin omadega läbi seina
käsi; Tõin selle välja õhtuhämaruses ja kandsin seda oma õlale
nende silmis.
12:8 Ja hommikul tuli mulle Issanda sõna, mis ütles:
12:9 Inimesepoeg, Iisraeli sugu, mässumeelne koda, ei ole öelnud
sulle: Mida sa teed?
12:10 Ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal! See koormus puudutab
vürst Jeruusalemmas ja kogu Iisraeli sugu, kes on nende seas.
12:11 Ütle: Mina olen sinu tunnustäht: nõnda nagu mina olen teinud, nõnda tehakse nendega.
nad eemaldavad ja lähevad vangi.
12:12 Ja vürst, kes on nende seas, kannab oma õlal
hämar ja lähevad välja: nad kaevavad läbi müüri, et kanda
ta katab oma näo, et ta ei näeks maad
tema silmad.
12:13 Ma laotan tema peale ka oma võrgu ja ta võetakse mu püünisesse.
ja ma viin ta Paabelisse kaldealaste maale; siiski peab
ta ei näe seda, kuigi ta sureb seal.
12:14 Ja ma hajutan iga tuule poole kõik, mis tema ümber on, et teda aidata,
ja kõik tema salgad; ja ma tõmban nende järel mõõga välja.
12:15 Ja nad saavad teada, et mina olen Issand, kui ma nad hajutan
rahvad ja hajutada need riikidesse.
12:16 Aga ma jätan neist mõned mehed mõõga, nälja ja nälja käest
katkust; et nad võiksid kuulutada välja kõik oma jäledused
paganad, kuhu nad tulevad; ja nad saavad teada, et mina olen Issand.
12:17 Ja mulle tuli Issanda sõna, mis ütles:
12:18 Inimesepoeg, söö oma leiba värisedes ja joo oma vett
värisedes ja ettevaatlikult;
12:19 ja öelge maa rahvale: Nõnda ütleb Issand, maa Jumal
Jeruusalemma ja Iisraeli maa elanikud; Nad söövad
nende leiba ettevaatlikult ja juua nende vett hämmastusega,
et tema maa oleks lagedaks kõigest seal olevast, sest
kõigi seal elavate inimeste vägivald.
12:20 Ja linnad, kus on asustatud, ja maa hävitatakse
on kõle; ja te saate teada, et mina olen Issand.
12:21 Ja mulle tuli Issanda sõna, öeldes:
12:22 Inimesepoeg, mis on see vanasõna, mis teil on Iisraeli maal?
öeldes: 'Päevad venivad ja iga nägemine kaob?
12:23 Ütle siis neile: Nõnda ütleb Issand Jumal! Ma teen selle vanasõna
lõpetada ja nad ei kasuta seda enam Iisraelis vanasõnana; aga ütle
neile: päevad on käes ja iga nägemuse mõju.
12:24 Sest asjatut nägemust ega meelitavat ennustamist ei ole enam
Iisraeli kojas.
12:25 Sest mina olen Issand: ma räägin ja sõna, mida ma räägin, saab
teoks saama; see ei kesta enam, sest teie päevil, O
mässumeelne maja, kas ma ütlen sõna ja täidan selle, ütleb
Issand JUMAL.
12:26 Jälle tuli mulle Issanda sõna, mis ütles:
12:27 Inimesepoeg, vaata, nad ütlevad Iisraeli soost: "See nägemus, mille ta
näeb veel palju päevi ja kuulutab prohvetlikult praegustest aegadest
kaugel.
12:28 Seepärast öelge neile: Nõnda ütleb Issand Jumal! Minu omadest ei tule ühtegi
sõnu pikendatakse enam, aga sõna, mis ma olen rääkinud, jääb samaks
tehtud, ütleb Issand Jumal.