Hesekiel 12:1 Ka mulle tuli Issanda sõna: 12:2 Inimesepoeg, sa elad keset mässavat koda, mis silmad näha ja mitte näha; neil on kõrvad kuulda, aga nad ei kuule on mässumeelne maja. 12:3 Seepärast, inimesepoeg, valmista endale kraam äravõtmiseks ja võta ära päeval nende silmis; ja sina viid oma paigast teise koht nende silmis: võib-olla nad kaaluvad, kuigi nad on a mässumeelne maja. 12:4 Siis tood sa oma asjad päeval nende silme all välja nagu asjad ja sa lähed välja õhtuti nende silme all, nagu nemadki mis lähevad vangistusse. 12:5 Kaeva nende silme all läbi müüri ja vii läbi. 12:6 Nende silme all kannad sa seda oma õlgadel ja kannad edasi hämaruses: sa kata oma nägu, et sa ei näeks maa, sest ma olen pannud su märgiks Iisraeli soole. 12:7 Ja ma tegin nii, nagu mind kästi: ma tõin oma asjad välja päeval, nagu kraami vangistuse jaoks ja isegi kaevasin omadega läbi seina käsi; Tõin selle välja õhtuhämaruses ja kandsin seda oma õlale nende silmis. 12:8 Ja hommikul tuli mulle Issanda sõna, mis ütles: 12:9 Inimesepoeg, Iisraeli sugu, mässumeelne koda, ei ole öelnud sulle: Mida sa teed? 12:10 Ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal! See koormus puudutab vürst Jeruusalemmas ja kogu Iisraeli sugu, kes on nende seas. 12:11 Ütle: Mina olen sinu tunnustäht: nõnda nagu mina olen teinud, nõnda tehakse nendega. nad eemaldavad ja lähevad vangi. 12:12 Ja vürst, kes on nende seas, kannab oma õlal hämar ja lähevad välja: nad kaevavad läbi müüri, et kanda ta katab oma näo, et ta ei näeks maad tema silmad. 12:13 Ma laotan tema peale ka oma võrgu ja ta võetakse mu püünisesse. ja ma viin ta Paabelisse kaldealaste maale; siiski peab ta ei näe seda, kuigi ta sureb seal. 12:14 Ja ma hajutan iga tuule poole kõik, mis tema ümber on, et teda aidata, ja kõik tema salgad; ja ma tõmban nende järel mõõga välja. 12:15 Ja nad saavad teada, et mina olen Issand, kui ma nad hajutan rahvad ja hajutada need riikidesse. 12:16 Aga ma jätan neist mõned mehed mõõga, nälja ja nälja käest katkust; et nad võiksid kuulutada välja kõik oma jäledused paganad, kuhu nad tulevad; ja nad saavad teada, et mina olen Issand. 12:17 Ja mulle tuli Issanda sõna, mis ütles: 12:18 Inimesepoeg, söö oma leiba värisedes ja joo oma vett värisedes ja ettevaatlikult; 12:19 ja öelge maa rahvale: Nõnda ütleb Issand, maa Jumal Jeruusalemma ja Iisraeli maa elanikud; Nad söövad nende leiba ettevaatlikult ja juua nende vett hämmastusega, et tema maa oleks lagedaks kõigest seal olevast, sest kõigi seal elavate inimeste vägivald. 12:20 Ja linnad, kus on asustatud, ja maa hävitatakse on kõle; ja te saate teada, et mina olen Issand. 12:21 Ja mulle tuli Issanda sõna, öeldes: 12:22 Inimesepoeg, mis on see vanasõna, mis teil on Iisraeli maal? öeldes: 'Päevad venivad ja iga nägemine kaob? 12:23 Ütle siis neile: Nõnda ütleb Issand Jumal! Ma teen selle vanasõna lõpetada ja nad ei kasuta seda enam Iisraelis vanasõnana; aga ütle neile: päevad on käes ja iga nägemuse mõju. 12:24 Sest asjatut nägemust ega meelitavat ennustamist ei ole enam Iisraeli kojas. 12:25 Sest mina olen Issand: ma räägin ja sõna, mida ma räägin, saab teoks saama; see ei kesta enam, sest teie päevil, O mässumeelne maja, kas ma ütlen sõna ja täidan selle, ütleb Issand JUMAL. 12:26 Jälle tuli mulle Issanda sõna, mis ütles: 12:27 Inimesepoeg, vaata, nad ütlevad Iisraeli soost: "See nägemus, mille ta näeb veel palju päevi ja kuulutab prohvetlikult praegustest aegadest kaugel. 12:28 Seepärast öelge neile: Nõnda ütleb Issand Jumal! Minu omadest ei tule ühtegi sõnu pikendatakse enam, aga sõna, mis ma olen rääkinud, jääb samaks tehtud, ütleb Issand Jumal.