Hesekiel 7:1 Ja mulle tuli Issanda sõna, mis ütles: 7:2 Ka sina, inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jumal Iisraeli maale; Lõpp, lõpp on saabunud nelja maa nurga peale. 7:3 Nüüd on lõpp saabunud sinu peale ja ma saadan oma viha sinu peale ja mõistab sinu üle kohut su teed mööda ja maksab sulle kõik sinu jäledused. 7:4 Ja mu silm ei halasta sind ega halasta, aga ma tahan tasusta oma teed ja su jäledused jäävad sinule teie keskel ja te saate teada, et mina olen Issand. 7:5 Nõnda ütleb Issand Jumal; Kurjus, ainus kurjus, vaata, on tulnud. 7:6 Lõpp on saabunud, lõpp on saabunud. Ta valvab sinu eest; vaata, see on tule. 7:7 Hommik on saabunud sinu juurde, sina, kes elad maal! aeg on käes, hädade päev on lähedal ja ei kõla uuesti mäed. 7:8 Nüüd ma valan varsti oma raevu sinu peale ja täidan oma viha sinu peale ja ma mõistan sinu üle kohut sinu teed ja tahtmist mööda tasu sulle kõik su jäledused. 7:9 Ja mu silm ei halasta ega halasta tasu sulle vastavalt oma teedele ja jäledustele, mis on sinu keskel; ja te saate teada, et mina olen Issand, kes lööb. 7:10 Vaata, päev, vaata, see on tulnud, hommik on läinud; varras õitses, uhkus tärkas. 7:11 Vägivald on tõusnud kurjuse kepsaks, ükski neist ei tee seda ei jää ega nende rahvahulgast ega ühestki nende omast nende pärast tuleb hädaldada. 7:12 Aeg on käes, päev läheneb: ostja ärgu rõõmustage ega ärgu rõõmustagu müüja leinab, sest viha on kogu nende hulga peale. 7:13 Sest müüja ei naase selle juurde, mis müüakse, kuigi ta olid veel elus, sest nägemus puudutab kogu nende hulka, mis ei naase; ega keegi ei tugevda ennast selles tema elu ülekohtust. 7:14 Nad puhuvad pasunat, et kõik oleks valmis; aga ükski ei lähe sinna lahing, sest minu viha on kogu selle rahvahulga peal. 7:15 Mõõk on väljas ja katk ja nälg sees kes on väljal, sureb mõõgaga; ja kes on linnas, nälg ja katk söövad ta ära. 7:16 Aga need, kes neist pääsevad, pääsevad ja satuvad mägedesse nagu orutuvid, kes kõik leinavad, igaüks oma pärast ülekohus. 7:17 Kõik käed jäävad nõrgaks ja kõik põlved nõrgaks nagu vesi. 7:18 Nad vöötavad end kotiriidega ja õudus katab neid; ja häbi on kõigi nägudel ja kiilaspäisus kõigi nende peal pead. 7:19 Nad heidavad oma hõbedat tänavatele ja nende kuld saab olema eemaldatakse: nende hõbe ja kuld ei saa neid päästa Issanda viha päeval: nad ei toita oma hinge, ega täitke nende sisikonda, sest see on nende komistuskivi ülekohus. 7:20 Mis puutub tema ehte ilusse, siis ta pani selle suureks, aga nad tegid nende jäleduste ja nende jäledate asjade kujutised seal: seepärast olen ma selle neist kaugele seadnud. 7:21 Ja ma annan selle võõraste kätte saagiks ja selleks maa õelad saagiks; ja nad reostavad selle. 7:22 Ma pöördun ka nende eest ära ja nad rüvetavad mu saladuse koht, sest röövlid lähevad sinna ja rüvetavad selle. 7:23 Tehke kett, sest maa on täis veriseid kuritegusid ja linn on täis täis vägivalda. 7:24 Seepärast toon ma paganate halvimad ja nad pärivad nende majad. Ma lõpetan ka vägevate hiilguse; ja nende pühapaigad rüvetatakse. 7:25 Hävitus tuleb; ja nad otsivad rahu, aga seda ei ole. 7:26 Pahatus tuleb pahanduse peale ja kuulujutt on kuulujutt; siis kas nad otsivad nägemust prohvetist; aga seadus kaob preester ja nõu iidsetelt inimestelt. 7:27 Kuningas leinab ja vürst riietatakse lagedusega, ja maa rahva käed on rahutud. Ma teen ma mõistan kohut nende üle nende tee järgi ja nende kõrbe järgi neid; ja nad saavad teada, et mina olen Issand.