Hesekiel
7:1 Ja mulle tuli Issanda sõna, mis ütles:
7:2 Ka sina, inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jumal Iisraeli maale;
Lõpp, lõpp on saabunud nelja maa nurga peale.
7:3 Nüüd on lõpp saabunud sinu peale ja ma saadan oma viha sinu peale ja
mõistab sinu üle kohut su teed mööda ja maksab sulle kõik
sinu jäledused.
7:4 Ja mu silm ei halasta sind ega halasta, aga ma tahan
tasusta oma teed ja su jäledused jäävad sinule
teie keskel ja te saate teada, et mina olen Issand.
7:5 Nõnda ütleb Issand Jumal; Kurjus, ainus kurjus, vaata, on tulnud.
7:6 Lõpp on saabunud, lõpp on saabunud. Ta valvab sinu eest; vaata, see on
tule.
7:7 Hommik on saabunud sinu juurde, sina, kes elad maal!
aeg on käes, hädade päev on lähedal ja ei kõla uuesti
mäed.
7:8 Nüüd ma valan varsti oma raevu sinu peale ja täidan oma viha
sinu peale ja ma mõistan sinu üle kohut sinu teed ja tahtmist mööda
tasu sulle kõik su jäledused.
7:9 Ja mu silm ei halasta ega halasta
tasu sulle vastavalt oma teedele ja jäledustele, mis on
sinu keskel; ja te saate teada, et mina olen Issand, kes lööb.
7:10 Vaata, päev, vaata, see on tulnud, hommik on läinud; varras
õitses, uhkus tärkas.
7:11 Vägivald on tõusnud kurjuse kepsaks, ükski neist ei tee seda
ei jää ega nende rahvahulgast ega ühestki nende omast
nende pärast tuleb hädaldada.
7:12 Aeg on käes, päev läheneb: ostja ärgu rõõmustage ega ärgu rõõmustagu
müüja leinab, sest viha on kogu nende hulga peale.
7:13 Sest müüja ei naase selle juurde, mis müüakse, kuigi ta
olid veel elus, sest nägemus puudutab kogu nende hulka,
mis ei naase; ega keegi ei tugevda ennast selles
tema elu ülekohtust.
7:14 Nad puhuvad pasunat, et kõik oleks valmis; aga ükski ei lähe sinna
lahing, sest minu viha on kogu selle rahvahulga peal.
7:15 Mõõk on väljas ja katk ja nälg sees
kes on väljal, sureb mõõgaga; ja kes on linnas,
nälg ja katk söövad ta ära.
7:16 Aga need, kes neist pääsevad, pääsevad ja satuvad mägedesse
nagu orutuvid, kes kõik leinavad, igaüks oma pärast
ülekohus.
7:17 Kõik käed jäävad nõrgaks ja kõik põlved nõrgaks nagu vesi.
7:18 Nad vöötavad end kotiriidega ja õudus katab
neid; ja häbi on kõigi nägudel ja kiilaspäisus kõigi nende peal
pead.
7:19 Nad heidavad oma hõbedat tänavatele ja nende kuld saab olema
eemaldatakse: nende hõbe ja kuld ei saa neid päästa
Issanda viha päeval: nad ei toita oma hinge,
ega täitke nende sisikonda, sest see on nende komistuskivi
ülekohus.
7:20 Mis puutub tema ehte ilusse, siis ta pani selle suureks, aga nad tegid
nende jäleduste ja nende jäledate asjade kujutised seal:
seepärast olen ma selle neist kaugele seadnud.
7:21 Ja ma annan selle võõraste kätte saagiks ja selleks
maa õelad saagiks; ja nad reostavad selle.
7:22 Ma pöördun ka nende eest ära ja nad rüvetavad mu saladuse
koht, sest röövlid lähevad sinna ja rüvetavad selle.
7:23 Tehke kett, sest maa on täis veriseid kuritegusid ja linn on täis
täis vägivalda.
7:24 Seepärast toon ma paganate halvimad ja nad pärivad
nende majad. Ma lõpetan ka vägevate hiilguse; ja
nende pühapaigad rüvetatakse.
7:25 Hävitus tuleb; ja nad otsivad rahu, aga seda ei ole.
7:26 Pahatus tuleb pahanduse peale ja kuulujutt on kuulujutt; siis
kas nad otsivad nägemust prohvetist; aga seadus kaob
preester ja nõu iidsetelt inimestelt.
7:27 Kuningas leinab ja vürst riietatakse lagedusega,
ja maa rahva käed on rahutud. Ma teen
ma mõistan kohut nende üle nende tee järgi ja nende kõrbe järgi
neid; ja nad saavad teada, et mina olen Issand.