Koguja
11:1 Viska oma leib vette, sest sa leiad selle paljude päevade pärast.
11:2 Andke osa seitsmele ja ka kaheksale; sest sa ei tea, mida
kurjus on maa peal.
11:3 Kui pilved on vihma täis, tühjendavad nad end maa peal
kui puu langeb lõunasse või põhja poole, kohas
kuhu puu langeb, seal ta ka jääb.
11:4 Kes tuult vaatab, see ei külva; ja see, kes vaatab
pilved ei lõika.
11:5 nagu sa ei tea, mis on vaimu tee ega kuidas luud teevad
kasva tema ihus, kes on lapseootel, nõnda sa ei teagi
Jumala teod, kes kõik teeb.
11:6 Külva hommikul oma seemet ja õhtul ära hoia oma kätt.
sest sa ei tea, kas läheb hästi, kas see või teine või
kas need mõlemad on ühtmoodi head.
11:7 Tõesti, valgus on magus ja silmadele meeldiv
vaata päikest:
11:8 Aga kui keegi elab palju aastaid ja tunneb rõõmu neist kõigist; lase tal siiski
mäleta pimeduse päevi; sest neid saab olema palju. Kõik, mis tuleb
on edevus.
11:9 Rõõmustage, noormees, oma nooruses! ja su süda rõõmustagu sind selles
oma nooruse päevil ja käi oma südame ja nägemise teed
oma silmadest, aga tea, et kõige selle eest annab Jumal
sind kohtusse.
11:10 Seepärast eemalda kurbus oma südamest ja eemalda kurjus omast
liha: sest lapsepõlv ja noorus on edevus.