1 Kuningad 2:1 Nüüd lähenesid Taaveti päevad, et ta pidi surema; ja ta süüdistas Saalomon, tema poeg, öeldes: 2:2 Ma lähen kogu maa teed; ole siis tugev ja näita! oled ise mees; 2:3 Ja pea Issanda, oma Jumala käsku, käia tema teedel ja pidada kinni tema seadlused ja käsud ja otsused ja tema tunnistused, nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, et saaksid edu kõiges, mida teed, ja kuhu iganes sa pöördud: 2:4 et Issand jätkaks oma sõna, mis ta minu kohta rääkis, öeldes: "Kui su lapsed jälgivad oma teed, siis astuge enne minu sisse." tõde kogu nende südamest ja kogu hingest ei vea sina (ütles ta) mees Iisraeli troonil. 2:5 Pealegi sa tead ka, mida Joab, Seruja poeg, minuga tegi, ja mida ta tegi kahele Iisraeli vägede pealikule Abnerile Neri pojale ja Amasale, Jeteri pojale, kelle ta tappis ja heitis maha rahus sõja verd ja pange sõja veri tema vööle, mis oli tema niude ümber ja kingades, mis tal jalas olid. 2:6 Tee siis oma tarkuse järgi ja ärgu laskugu tema karvapea! rahus hauda. 2:7 Aga ole armulik gileadlase Barsillai poegade vastu ja las nad ole nende hulgast, kes söövad su lauas, sest nõnda tulid nad minu juurde, kui ma põgenesin su venna Absalomi pärast. 2:8 Ja vaata, sinu juures on benjaminilane Simei, Gera poeg. Bahurim, mis sõimas mind ränga needusega päeval, mil ma sinna läksin Mahanaim, aga ta tuli mulle Jordani äärde vastu ja ma vandusin talle Issand, öeldes: 'Ma ei tapa sind mõõgaga.' 2:9 Ärge jätke teda nüüd süüdimatuks, sest sina oled tark mees ja tead, mida sa peaksid temaga tegema; aga tema karm pea too sina verega hauda alla. 2:10 Ja Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna. 2:11 Ja päevi, mil Taavet valitses Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat: seitse Ta valitses Hebronis ja valitses kolmkümmend kolm aastat Jeruusalemm. 2:12 Siis istus Saalomon oma isa Taaveti troonile; ja tema kuningriik asutati suuresti. 2:13 Ja Adoonia, Haggiti poeg, tuli Saalomoni ema Batseba juurde. Ja ta küsis: "Kas sa tuled rahus?" Ja ta ütles: "Rahulikult!" 2:14 Ta ütles veel: "Mul on sulle midagi öelda." Ja ta ütles: Ütle peal. 2:15 Ja ta ütles: "Sa tead, et kuningriik on minu ja kogu Iisrael." seadke oma näod minu poole, et ma saaksin valitseda, aga kuningriik on pöördus ümber ja on saanud mu venna omaks, sest see oli tema oma Issandalt. 2:16 Ja nüüd ma palun sinult üht palvet, ära keela mind. Ja ta ütles temale: Ütle edasi. 2:17 Ja ta ütles: "Räägi kuningas Saalomoniga, sest ta ei taha ütle ei, et ta annaks mulle sunamlase Abisagi naiseks. 2:18 Ja Batseba ütles: "Hea küll! Ma räägin sinu eest kuningaga. 2:19 Batseba läks siis kuningas Saalomoni juurde, et temaga rääkida Adoniah. Ja kuningas tõusis talle vastu ja kummardas tema ees, ja istus oma troonile ning seadis istme kuningale ema; ja ta istus tema paremale käele. 2:20 Siis ta ütles: "Ma tahan sinult üht väikest palvet!" Ma palun sind, ütle mulle mitte ei. Ja kuningas ütles talle: "Paluge, mu ema, sest ma ei taha!" ütle ei. 2:21 Ja ta ütles: "Andagu suunemlane Abisag teie Adooniale vend naisele. 2:22 Ja kuningas Saalomon vastas ning ütles oma emale: "Miks sa teed?" kas paluda Adonijat sunamlasest Abisagilt? palu ka temale kuningriiki; sest ta on mu vanem vend; isegi tema ja preester Ebjatari jaoks, ja Joabi, Seruja poja jaoks. 2:23 Siis kuningas Saalomon vandus Issanda juures, öeldes: "Jumal tehke minuga nii ja rohkemgi veel." ka siis, kui Adonija pole seda sõna oma elu vastu rääkinud. 2:24 Niisiis, nii tõesti kui elab Issand, kes on mind kinnitanud ja seadnud minu isa Taaveti troonil ja kes on mulle koja valmistanud nagu temagi tõotas, et Adonija surmatakse täna. 2:25 Ja kuningas Saalomon saatis Benaja, Joojada poja käe läbi; ja tema kukkus tema peale, et ta suri. 2:26 Ja kuningas ütles preester Ebjatarile: Mine Anatoti oma põllud; sest sa oled surma väärt, aga ma ei taha seda teha aeg paneb sind surma, sest sa kandsid Issanda Jumala laegast mu isa Taaveti ees ja sellepärast, et sa oled kõigest vaevatud kus mu isa kannatas. 2:27 Ja Saalomon tõrjus Ebjatari Issanda preestrist välja; et ta võiks täita Issanda sõna, mis ta selle koja kohta rääkis Eelist Shilohis. 2:28 Siis tuli Joabile teade, et Joab oli pöördunud Adonija poole, kuigi ta ei pöördunud Absalomi järel. Ja Joab põgenes Issanda telki, ja sai kinni altari sarvedest. 2:29 Ja kuningas Saalomonile teatati, et Joab põgenes selle telki Jumal; ja vaata, ta on altari juures. Siis saatis Saalomon Benaja Joojada poeg ja ütles: 'Mine, lange tema peale!' 2:30 Ja Benaja tuli Issanda telgi juurde ja ütles temale: Nõnda ütleb kuningas: "Tule välja!" Ja ta ütles: 'Ei! aga ma suren siin. Ja Benaja tõi kuningale uuesti sõna, öeldes: 'Nii ütles Joab ja tema vastas mulle. 2:31 Ja kuningas ütles talle: "Tee nii, nagu ta on öelnud, ja kuku tema peale ja!" matta ta maha; et sa võtaksid ära süütu vere, mille Joab kuurist, minult ja mu isa majast. 2:32 Ja Issand maksab oma vere tagasi tema enda pea peale, kes langes kahe peale temast õiglasemad ja paremad mehed ning tappis nad mõõgaga, mu Isa Taavet, kes ei teadnud sellest, oli kapten Abner, Neeri poeg Iisraeli vägedest ja Amasa, Jeteri poeg, väepealik Juudast. 2:33 Seepärast tuleb nende veri tagasi Joabi pea ja tema pea peale tema soo pea igavesti, vaid Taaveti ja tema seemne peale ja peale tema kojas ja tema troonil on rahu igavesti ISSAND. 2:34 Siis Benaja, Joojada poeg, läks üles ja langes tema peale ning tappis ta. ja ta maeti oma majja kõrbe. 2:35 Ja kuningas pani Benaja, Joojada poja, oma tuppa vägede ülemaks. ja preester Saadoki pani kuningas Ebjatari tuppa. 2:36 Ja kuningas läkitas ja kutsus Siimei ja ütles talle: "Ehita ennast!" majja Jeruusalemmas ja elage seal ning ärge minge sealt välja kuhu. 2:37 Sest päeval, mil sa lähed välja ja lähed üle Kidroni oja, sa tead kindlalt, et sa sured kindlasti: su veri olgu su enda pea peal. 2:38 Ja Simei ütles kuningale: "See ütlus on hea, nagu mu isand kuningas." on öelnud, nii teeb su sulane. Ja Simei elas Jeruusalemmas palju päevadel. 2:39 Ja sündis kolme aasta möödudes, et kaks sulast Simei põgenes Gati kuninga Akise, Maaka poja juurde. Ja nemad ütles Siimeile, öeldes: 'Vaata, su sulased on Gatis. 2:40 Ja Simei tõusis ja saduldas oma eesli ning läks Gatisse Aakisse ja Simei läks ja tõi oma sulased Gatist. 2:41 Ja Saalomonile teatati, et Simei oli läinud Jeruusalemmast Gati ja tuli jälle. 2:42 Ja kuningas läkitas ja kutsus Siimei ja ütles temale: "Eks ma ole?" pane sind vanduma Issanda juures ja protesteeris sulle, öeldes: 'Tea!' kindlal päeval, kui sa välja lähed ja kõnnid ükskõik kuhu kus, et sa kindlasti sured? ja sa ütlesid mulle: Sõna see, mida olen kuulnud, on hea. 2:43 Miks sa siis ei ole pidanud Issanda vannet ja käsku millega ma sind süüdistasin? 2:44 Kuningas ütles veel Siimeile: "Sa tead kogu kurjust, mis on tehtud." sinu süda on teada, mida sa tegid mu isale Taavetile Issand annab su kurjuse tagasi su enda pea peale; 2:45 Ja kuningas Saalomon saab õnnistatud ja Taaveti troon saab olema püsinud Issanda ees igavesti. 2:46 Ja kuningas käskis Benajat, Joojada poega; mis kustus ja langes tema peale, et ta suri. Ja kuningriik loodi käes Saalomonist.