1 Kuningad
2:1 Nüüd lähenesid Taaveti päevad, et ta pidi surema; ja ta süüdistas
Saalomon, tema poeg, öeldes:
2:2 Ma lähen kogu maa teed; ole siis tugev ja näita!
oled ise mees;
2:3 Ja pea Issanda, oma Jumala käsku, käia tema teedel ja pidada kinni
tema seadlused ja käsud ja otsused ja tema
tunnistused, nagu Moosese Seaduses on kirjutatud, et saaksid
edu kõiges, mida teed, ja kuhu iganes sa pöördud:
2:4 et Issand jätkaks oma sõna, mis ta minu kohta rääkis,
öeldes: "Kui su lapsed jälgivad oma teed, siis astuge enne minu sisse."
tõde kogu nende südamest ja kogu hingest ei vea
sina (ütles ta) mees Iisraeli troonil.
2:5 Pealegi sa tead ka, mida Joab, Seruja poeg, minuga tegi, ja
mida ta tegi kahele Iisraeli vägede pealikule Abnerile
Neri pojale ja Amasale, Jeteri pojale, kelle ta tappis ja heitis maha
rahus sõja verd ja pange sõja veri tema vööle, mis oli
tema niude ümber ja kingades, mis tal jalas olid.
2:6 Tee siis oma tarkuse järgi ja ärgu laskugu tema karvapea!
rahus hauda.
2:7 Aga ole armulik gileadlase Barsillai poegade vastu ja las nad
ole nende hulgast, kes söövad su lauas, sest nõnda tulid nad minu juurde, kui ma põgenesin
su venna Absalomi pärast.
2:8 Ja vaata, sinu juures on benjaminilane Simei, Gera poeg.
Bahurim, mis sõimas mind ränga needusega päeval, mil ma sinna läksin
Mahanaim, aga ta tuli mulle Jordani äärde vastu ja ma vandusin talle
Issand, öeldes: 'Ma ei tapa sind mõõgaga.'
2:9 Ärge jätke teda nüüd süüdimatuks, sest sina oled tark mees ja
tead, mida sa peaksid temaga tegema; aga tema karm pea too sina
verega hauda alla.
2:10 Ja Taavet läks magama oma vanemate juurde ja ta maeti Taaveti linna.
2:11 Ja päevi, mil Taavet valitses Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat: seitse
Ta valitses Hebronis ja valitses kolmkümmend kolm aastat
Jeruusalemm.
2:12 Siis istus Saalomon oma isa Taaveti troonile; ja tema kuningriik
asutati suuresti.
2:13 Ja Adoonia, Haggiti poeg, tuli Saalomoni ema Batseba juurde.
Ja ta küsis: "Kas sa tuled rahus?" Ja ta ütles: "Rahulikult!"
2:14 Ta ütles veel: "Mul on sulle midagi öelda." Ja ta ütles: Ütle
peal.
2:15 Ja ta ütles: "Sa tead, et kuningriik on minu ja kogu Iisrael."
seadke oma näod minu poole, et ma saaksin valitseda, aga kuningriik on
pöördus ümber ja on saanud mu venna omaks, sest see oli tema oma Issandalt.
2:16 Ja nüüd ma palun sinult üht palvet, ära keela mind. Ja ta ütles temale:
Ütle edasi.
2:17 Ja ta ütles: "Räägi kuningas Saalomoniga, sest ta ei taha
ütle ei, et ta annaks mulle sunamlase Abisagi naiseks.
2:18 Ja Batseba ütles: "Hea küll! Ma räägin sinu eest kuningaga.
2:19 Batseba läks siis kuningas Saalomoni juurde, et temaga rääkida
Adoniah. Ja kuningas tõusis talle vastu ja kummardas tema ees,
ja istus oma troonile ning seadis istme kuningale
ema; ja ta istus tema paremale käele.
2:20 Siis ta ütles: "Ma tahan sinult üht väikest palvet!" Ma palun sind, ütle mulle
mitte ei. Ja kuningas ütles talle: "Paluge, mu ema, sest ma ei taha!"
ütle ei.
2:21 Ja ta ütles: "Andagu suunemlane Abisag teie Adooniale
vend naisele.
2:22 Ja kuningas Saalomon vastas ning ütles oma emale: "Miks sa teed?"
kas paluda Adonijat sunamlasest Abisagilt? palu ka temale kuningriiki;
sest ta on mu vanem vend; isegi tema ja preester Ebjatari jaoks,
ja Joabi, Seruja poja jaoks.
2:23 Siis kuningas Saalomon vandus Issanda juures, öeldes: "Jumal tehke minuga nii ja rohkemgi veel."
ka siis, kui Adonija pole seda sõna oma elu vastu rääkinud.
2:24 Niisiis, nii tõesti kui elab Issand, kes on mind kinnitanud ja seadnud
minu isa Taaveti troonil ja kes on mulle koja valmistanud nagu temagi
tõotas, et Adonija surmatakse täna.
2:25 Ja kuningas Saalomon saatis Benaja, Joojada poja käe läbi; ja tema
kukkus tema peale, et ta suri.
2:26 Ja kuningas ütles preester Ebjatarile: Mine Anatoti
oma põllud; sest sa oled surma väärt, aga ma ei taha seda teha
aeg paneb sind surma, sest sa kandsid Issanda Jumala laegast
mu isa Taaveti ees ja sellepärast, et sa oled kõigest vaevatud
kus mu isa kannatas.
2:27 Ja Saalomon tõrjus Ebjatari Issanda preestrist välja; et ta
võiks täita Issanda sõna, mis ta selle koja kohta rääkis
Eelist Shilohis.
2:28 Siis tuli Joabile teade, et Joab oli pöördunud Adonija poole, kuigi ta
ei pöördunud Absalomi järel. Ja Joab põgenes Issanda telki,
ja sai kinni altari sarvedest.
2:29 Ja kuningas Saalomonile teatati, et Joab põgenes selle telki
Jumal; ja vaata, ta on altari juures. Siis saatis Saalomon Benaja
Joojada poeg ja ütles: 'Mine, lange tema peale!'
2:30 Ja Benaja tuli Issanda telgi juurde ja ütles temale: Nõnda
ütleb kuningas: "Tule välja!" Ja ta ütles: 'Ei! aga ma suren siin. Ja
Benaja tõi kuningale uuesti sõna, öeldes: 'Nii ütles Joab ja tema
vastas mulle.
2:31 Ja kuningas ütles talle: "Tee nii, nagu ta on öelnud, ja kuku tema peale ja!"
matta ta maha; et sa võtaksid ära süütu vere, mille Joab
kuurist, minult ja mu isa majast.
2:32 Ja Issand maksab oma vere tagasi tema enda pea peale, kes langes kahe peale
temast õiglasemad ja paremad mehed ning tappis nad mõõgaga, mu
Isa Taavet, kes ei teadnud sellest, oli kapten Abner, Neeri poeg
Iisraeli vägedest ja Amasa, Jeteri poeg, väepealik
Juudast.
2:33 Seepärast tuleb nende veri tagasi Joabi pea ja tema pea peale
tema soo pea igavesti, vaid Taaveti ja tema seemne peale ja peale
tema kojas ja tema troonil on rahu igavesti
ISSAND.
2:34 Siis Benaja, Joojada poeg, läks üles ja langes tema peale ning tappis ta.
ja ta maeti oma majja kõrbe.
2:35 Ja kuningas pani Benaja, Joojada poja, oma tuppa vägede ülemaks.
ja preester Saadoki pani kuningas Ebjatari tuppa.
2:36 Ja kuningas läkitas ja kutsus Siimei ja ütles talle: "Ehita ennast!"
majja Jeruusalemmas ja elage seal ning ärge minge sealt välja
kuhu.
2:37 Sest päeval, mil sa lähed välja ja lähed üle
Kidroni oja, sa tead kindlalt, et sa sured kindlasti:
su veri olgu su enda pea peal.
2:38 Ja Simei ütles kuningale: "See ütlus on hea, nagu mu isand kuningas."
on öelnud, nii teeb su sulane. Ja Simei elas Jeruusalemmas palju
päevadel.
2:39 Ja sündis kolme aasta möödudes, et kaks sulast
Simei põgenes Gati kuninga Akise, Maaka poja juurde. Ja nemad
ütles Siimeile, öeldes: 'Vaata, su sulased on Gatis.
2:40 Ja Simei tõusis ja saduldas oma eesli ning läks Gatisse Aakisse
ja Simei läks ja tõi oma sulased Gatist.
2:41 Ja Saalomonile teatati, et Simei oli läinud Jeruusalemmast Gati ja
tuli jälle.
2:42 Ja kuningas läkitas ja kutsus Siimei ja ütles temale: "Eks ma ole?"
pane sind vanduma Issanda juures ja protesteeris sulle, öeldes: 'Tea!'
kindlal päeval, kui sa välja lähed ja kõnnid ükskõik kuhu
kus, et sa kindlasti sured? ja sa ütlesid mulle: Sõna
see, mida olen kuulnud, on hea.
2:43 Miks sa siis ei ole pidanud Issanda vannet ja käsku
millega ma sind süüdistasin?
2:44 Kuningas ütles veel Siimeile: "Sa tead kogu kurjust, mis on tehtud."
sinu süda on teada, mida sa tegid mu isale Taavetile
Issand annab su kurjuse tagasi su enda pea peale;
2:45 Ja kuningas Saalomon saab õnnistatud ja Taaveti troon saab olema
püsinud Issanda ees igavesti.
2:46 Ja kuningas käskis Benajat, Joojada poega; mis kustus ja
langes tema peale, et ta suri. Ja kuningriik loodi käes
Saalomonist.