1 Kroonika
17:1 Kui Taavet oma majas istus, ütles Taavet
Prohvet Naatan: Vaata, ma elan seedripuust majas, aga laegas
ISSANDA leping jääb kardinate alla.
17:2 Siis Naatan ütles Taavetile: "Tee kõik, mis on su südames!" sest Jumal on
koos sinuga.
17:3 Ja sündis samal ööl, et Naatanile tuli Jumala sõna,
öeldes,
17:4 Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Sa ei tohi ehitada!
mulle maja, kus elada:
17:5 Sest ma ei ole elanud ühes kojas alates päevast, mil ma Iisraeli üles kasvatasin
kuni tänapäevani; vaid nad on käinud telgist telki ja ühest telgist
teisele.
17:6 Kõikjal, kus ma olen käinud koos kogu Iisraeliga, olen ma rääkinud ühele inimesele
Iisraeli kohtumõistjad, keda ma käskisin toita oma rahvast, öeldes: Miks?
kas te ei ehitanud mulle seedripuust maja?
17:7 Seepärast ütle nüüd mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb ta
vägede Issand, ma võtsin sind lambaaiast, isegi selle järgi
lambad, et sa oleksid minu rahva Iisraeli valitseja.
17:8 Ja ma olen olnud sinuga kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen lõikanud
eemalda kõik oma vaenlased sinu eest ja tegi sulle sarnase nime
nende suurmeeste nimi, kes on maa peal.
17:9 Ma sean ka oma rahvale Iisraelile koha ja istutan nad,
ja nad jäävad elama oma kohale ega lase end enam liigutada; ei kumbagi
kurjuse lapsed raiskavad neid enam, nagu on
algus,
17:10 Ja sellest ajast peale, mil ma käskisin kohtunikel olla oma rahva Iisraeli üle.
Pealegi alistan ma kõik su vaenlased. Lisaks ütlen ma sulle seda
ISSAND ehitab sulle koja.
17:11 Ja sünnib, kui su päevad on möödas, et sa pead minema
ole oma vanematega, et ma tõstan sinu järel üles su soo, mis
on sinu poegadest; ja ma rajan tema kuningriigi.
17:12 Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema trooni igaveseks ajaks.
17:13 Ma olen tema isa ja tema on mu poeg, aga ma ei võta oma
halastage temalt, nagu ma võtsin selle temalt, kes oli enne sind:
17:14 Aga ma asetan ta igaveseks oma kotta ja oma kuningriiki ja tema oma
troon kinnitatakse igavesti.
17:15 Kõigi nende sõnade ja kogu selle nägemuse järgi läks nii
Naatan rääkis Taavetiga.
17:16 Ja kuningas Taavet tuli ja istus Issanda ette ning ütles: "Kes ma olen, oo
Issand Jumal, ja mis on minu maja, mille sa oled mind siiamaani toonud?
17:17 Ja ometi oli see väike asi sinu silmis, oh Jumal; sest ka sul on
rääkinud oma sulase majast veel pikka aega, ja pidage
pidas mind kõrgetasemeliseks meheks, Issand Jumal.
17:18 Mida saab Taavet sulle rohkem rääkida su sulase auks? jaoks
sa tunned oma teenijat.
17:19 Issand, oma sulase pärast ja oma südame järgi
sa tegid kõik selle suurejoonelisuse, tehes teatavaks kõik need suured asjad.
17:20, Issand, pole kedagi teist nagu sina, ega teist jumalat peale sinu,
kõige selle järgi, mida oleme oma kõrvaga kuulnud.
17:21 Ja milline rahvas maa peal on nagu sinu rahvas Iisrael, keda Jumal
läks lunastama, et olla oma rahvas, et teha sulle suur nimi
ja hirmus, ajades välja rahvad oma rahva eest, keda
kas sa oled Egiptusest välja lunastanud?
17:22 Oma rahvale Iisraeli tegid sa oma rahva igaveseks; ja
sina, ISSAND, said nende Jumalaks.
17:23 Sellepärast, Issand, anna see asi, mida sa oled rääkinud, sinu kohta!
sulane ja tema koda olgu igaveseks kinnitatud ja tee, nagu sina!
on öelnud.
17:24 Olgu see kindlaks tehtud, et su nimi oleks igavesti ülistatud,
öeldes: vägede Issand on Iisraeli Jumal, Iisraeli Jumal.
ja su sulase Taaveti sugu olgu sinu ees!
17:25 Sest sina, mu Jumal, ütlesid oma sulasele, et ehitad talle
seepärast on su sulane leidnud oma südames palvetada
sina.
17:26 Ja nüüd, Issand, sina oled Jumal ja oled tõotanud seda headust oma
teenija:
17:27 Nüüd olgu sul hea meel õnnistada oma sulase koda, seda
see võib olla sinu ees igavesti, sest sina, Issand, õnnistad, ja see saab olema
olgu igavesti õnnistatud.