1 Kroonika 17:1 Kui Taavet oma majas istus, ütles Taavet Prohvet Naatan: Vaata, ma elan seedripuust majas, aga laegas ISSANDA leping jääb kardinate alla. 17:2 Siis Naatan ütles Taavetile: "Tee kõik, mis on su südames!" sest Jumal on koos sinuga. 17:3 Ja sündis samal ööl, et Naatanile tuli Jumala sõna, öeldes, 17:4 Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Sa ei tohi ehitada! mulle maja, kus elada: 17:5 Sest ma ei ole elanud ühes kojas alates päevast, mil ma Iisraeli üles kasvatasin kuni tänapäevani; vaid nad on käinud telgist telki ja ühest telgist teisele. 17:6 Kõikjal, kus ma olen käinud koos kogu Iisraeliga, olen ma rääkinud ühele inimesele Iisraeli kohtumõistjad, keda ma käskisin toita oma rahvast, öeldes: Miks? kas te ei ehitanud mulle seedripuust maja? 17:7 Seepärast ütle nüüd mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb ta vägede Issand, ma võtsin sind lambaaiast, isegi selle järgi lambad, et sa oleksid minu rahva Iisraeli valitseja. 17:8 Ja ma olen olnud sinuga kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen lõikanud eemalda kõik oma vaenlased sinu eest ja tegi sulle sarnase nime nende suurmeeste nimi, kes on maa peal. 17:9 Ma sean ka oma rahvale Iisraelile koha ja istutan nad, ja nad jäävad elama oma kohale ega lase end enam liigutada; ei kumbagi kurjuse lapsed raiskavad neid enam, nagu on algus, 17:10 Ja sellest ajast peale, mil ma käskisin kohtunikel olla oma rahva Iisraeli üle. Pealegi alistan ma kõik su vaenlased. Lisaks ütlen ma sulle seda ISSAND ehitab sulle koja. 17:11 Ja sünnib, kui su päevad on möödas, et sa pead minema ole oma vanematega, et ma tõstan sinu järel üles su soo, mis on sinu poegadest; ja ma rajan tema kuningriigi. 17:12 Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema trooni igaveseks ajaks. 17:13 Ma olen tema isa ja tema on mu poeg, aga ma ei võta oma halastage temalt, nagu ma võtsin selle temalt, kes oli enne sind: 17:14 Aga ma asetan ta igaveseks oma kotta ja oma kuningriiki ja tema oma troon kinnitatakse igavesti. 17:15 Kõigi nende sõnade ja kogu selle nägemuse järgi läks nii Naatan rääkis Taavetiga. 17:16 Ja kuningas Taavet tuli ja istus Issanda ette ning ütles: "Kes ma olen, oo Issand Jumal, ja mis on minu maja, mille sa oled mind siiamaani toonud? 17:17 Ja ometi oli see väike asi sinu silmis, oh Jumal; sest ka sul on rääkinud oma sulase majast veel pikka aega, ja pidage pidas mind kõrgetasemeliseks meheks, Issand Jumal. 17:18 Mida saab Taavet sulle rohkem rääkida su sulase auks? jaoks sa tunned oma teenijat. 17:19 Issand, oma sulase pärast ja oma südame järgi sa tegid kõik selle suurejoonelisuse, tehes teatavaks kõik need suured asjad. 17:20, Issand, pole kedagi teist nagu sina, ega teist jumalat peale sinu, kõige selle järgi, mida oleme oma kõrvaga kuulnud. 17:21 Ja milline rahvas maa peal on nagu sinu rahvas Iisrael, keda Jumal läks lunastama, et olla oma rahvas, et teha sulle suur nimi ja hirmus, ajades välja rahvad oma rahva eest, keda kas sa oled Egiptusest välja lunastanud? 17:22 Oma rahvale Iisraeli tegid sa oma rahva igaveseks; ja sina, ISSAND, said nende Jumalaks. 17:23 Sellepärast, Issand, anna see asi, mida sa oled rääkinud, sinu kohta! sulane ja tema koda olgu igaveseks kinnitatud ja tee, nagu sina! on öelnud. 17:24 Olgu see kindlaks tehtud, et su nimi oleks igavesti ülistatud, öeldes: vägede Issand on Iisraeli Jumal, Iisraeli Jumal. ja su sulase Taaveti sugu olgu sinu ees! 17:25 Sest sina, mu Jumal, ütlesid oma sulasele, et ehitad talle seepärast on su sulane leidnud oma südames palvetada sina. 17:26 Ja nüüd, Issand, sina oled Jumal ja oled tõotanud seda headust oma teenija: 17:27 Nüüd olgu sul hea meel õnnistada oma sulase koda, seda see võib olla sinu ees igavesti, sest sina, Issand, õnnistad, ja see saab olema olgu igavesti õnnistatud.